Kursor liigub mõtte jõul
Mõtete lugemine on seni olnud ulme pärusmaa, kuid USA teadlastel õnnestus tavaliselt epilepsia tuvastamiseks kasutatava tehnika abil esimest korda tõestada, et arvuti suudab meie mõtteid lugeda. Washingtoni ülikooli teadlased demonstreerisid, et inimesed suudavad arvutiekraanil olevat kursorit kontrollida ka ainult oma mõtteid kasutades. Rakendus loob tohutult palju uusi rakendusvõimalusi liikumispuudega või ajutrauma tõttu kõnevõime kaotanud inimestele. Inimese aju arvutiga otse ühendades on isegi ilma eelneva treeninguta võimalik arvutit juhtida kuni 90 protsendilise täpsusega. Ajakirjas Journal of Neural Engineering avaldatud uuringus kasutati elektrokortikograafiat (ECoG). ECoG puhul paigaldatakse elektroodid aju elektrilise aktiivsuse registreerimiseks otse aju pinnale ning varem on seda kasutatud epilepsiat põhjustavate aju piirkondade tuvastamiseks. Viimasel ajal on ECoGd kasutatud ka aju-arvuti kasutajaliideste juures eesmärgiga abistada või parandada aju talitlust. Selle abil on juba taastatud ühel patsiendil nägemine ning mitmetel patsientidel on õnnestunud stimuleerida jäsemete liigutusi. Uuringus osales neli epilepsiapatsienti. Kõigile patsientidele tehti  kraniotoomia ning nad olid katsete ajal pideva jälgimise all. Kraniotoomia on invasiivne protseduur, mida kasutatakse elektroodi paigaldamiseks patsiendi aju pinnale. Katsete käigus saatsid patsiendi aju pinnale paigaldatud elektroodid välja signaale, mis püüti kinni, töödeldi ning salvestati arvutis. Patsiendid istusid arvutiekraani ees ning üritasid konkreetsete suundadega seotud sõnade abil kursorit sihtmärgi suunas liigutada. Näiteks sõna "ah" ütlemine või sellele mõtlemine liigutas kursorit paremale. Tulevikus loodavad teadlased kasutusele võtta alalised ajuimplantaadid, et aidata taastada aju funktsionaalsust ning mis veelgi muljetavaldavam, lugeda mõtteid. Uuringu juhtiva autori Washingtoni ülikooli teadlase Eric C. Leuthardti sõnul on see alles üks esimestest väga väikese ulatusega mõtete lugemise näidetest. See on esimene uuring, mis demonstreerib väikemõõtmelise ECoG salvestusvõimet, mis tähendab, et tulevikus on võimalik selle tehnoloogia juures kasutusele võtta implantaadid, mis on väga väikesed ja minimaalselt invasiivsed. Uuring näitas ka seda, et kavatsust midagi öelda on võimalik kinni püüda vähem kui ühe sentimeetrise läbimõõduga alalt, mis nõuab ainult väikese implantaadi paigaldamist ajju. See omakorda vähendab oluliselt kirurgilise protseduuriga kaasnevaid riske. Leuthardt lisas, et nad ei taha piirduda sellega, et tuvastada, kui inimene mõttes ütleb koer, puu, tööriist või mõne muu sõna, vaid nad tahavad jõuda mõtete mõistmiseni. Sellel oleks tohutu potentsiaal inimeste jaoks, kel puudub kõnevõime.
