Uudne arvutisimulatsioon võib aidata rüselusi ära hoida
Inimene allub rahvamassis liikudes lihtsatele reeglitele  ta soovib näha enda ette ning suundub inimeste vahel oleva tühja ruumi suunas. Just selliseid põhimõtteid arvestav arvutimudel suudab esmakordselt simuleerida rahvahulkade erinevaid liikumis- ja käitumisviise. Arhitektid ja insenerid vajavad mudeleid suurte inimhulkade liikumise kohta, et luua võimalikult turvalisi ehitisi. Toimiva mudeli loomine on paraku üsna raske.  Tavapärased simulatsioonid kujutavad inimese käitumist üsna lihtsustatult, eiratakse juhuslikke tegevusi, näiteks peatumist lobisemiseks või kingapaelte sidumiseks, sest need muudavad mudeli väga keerukaks ja aeglaseks.  Nii kujutataksegi virtuaalinimest sihtmärgi suunas liikuva osakesena. Seda tüüpi mudel ennustab küll seda, kui kiiresti liiguvad jalakäijad üle elava liiklusega ristmiku, kuid jääb hätta rahvast täis ruumist põgenevate inimestega. Šveitsi ja Prantsuse uurijad töötasid välja lihtsal põhimõttel töötava rahvamassi liikumise simulatsiooni, lähtudes sellest, et inimene saab olulise osa infost nägemise kaudu.  Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimuse autorid Mehdi Moussaid, Guy Theraulaz ja Dirk Helbing programmeerisid oma virtuaalsetele jalakäijatele võime näha ümbritsevat ning sellele vastavalt liikuda.  Simulatsioon lubab prognoosida, kuidas muutub silmadega saadava info põhjal inimeste liikumise kiirus ja suund. Vabatahtlikega tehtud kontrollkatsete põhjal hindasid uurijad hindasid mudeli ennustusvõime väga heaks, seda nii väiksemate kui suuremate rahvahulkade puhul.  Suuremate rüseluste tekkimise ennustamiseks pidid uurijad arvestama ka inimestevahelise füüsilise kontaktiga. Täiustatud simulatsioon lubas autoritel kujutada eri tüüpi olukordi  näiteks rahvasumma tunglemist ummistunud saaliukse juures või tihedas rahvamassis kukkunud inimese ümbruses juhtuvat.  Uurijad suutsid päriselus ette tulnud õnnetusjuhtumite arvutiga läbimängimisel ennustada ohtlikke piirkondi. Just see muudab uue simulatsiooni tänuväärseks, sest õnnetuspiirkondade turvakaamerate videotes on tavaliselt näha vaid väheliikuv inimmass ning selliste klippide analüüsimisest on hädaolukordade ennetamiseks väga vähe abi. Autorid loodavad mudelit edasi arendada, et seda oleks võimalik kasutada ka halva nähtavusega tingimuste kujutamisel, samuti võiks virtuaalse rahvasumma abil planeerida inimeste keskel tegutsevate robotite liikumist.
