Koostöö aitab sipelgatel pinnal püsida
Veeuputusega toimetulek on punastele sipelgatele käkitegu. Isegi kümnetest tuhandetest sipelgatest koosnev koloonia suudab pikka aega veepinnal püsida. Värske uuringu järgi peitub edu võti omavahelises koostöös, kirjutas Science News. Üleilmselt tekitavad invasiivse võõrliigina levivad punased sipelgad probleeme. Neil on võime hakkama saada ka väga keerulistes tingimustes. Kui punaste sipelgate pesad satuvad Brasiilias üleujutustesse, siis kannab vesi kogu koloonia koos kuningannade, töösipelgate ja vastsetega merele. Ellujäämiseks peavad nad kokku hoidma, ütles uuringu üks autoreid Nathan Mlot Georgia tehnoloogiainstituudist. Sipelgad moodustavad mitmekihilisi parvi, kus alumise kihi sipelgad hoiavad ülemist kihti üleval. Selliste parvede abil on nad võimelised nädalate kaupa veepinnal triivima. Sipelgate seilamisoskusel on mitmeid põhjusi. Lühiajaliselt on nad võimelised veepinnal püsima, kuid märjaks saades suudavad punased sipelgad tänu kehal leiduvatele imetillukestele karvakestele kinni püüda tillukesi õhumulle, mis võimaldavad neil omakorda ujuvust hoida. Pikemas perspektiivis moodustavad nad nii tiheda kudumi, mida vesi ei suuda läbida. Selline omapärane päästepaat on uppumatu. Sipelgate kehade paindlikkus tagab vastupidamise ka suuremale lainetusele. Mlot viskas vette 7000 sipelgast koosneva koloonia ning filmis, kuidas nad käitusid päästeparve ehitades. Vaatamata parvede külge klammerdunud putukate arvule jäi parve läbimõõduks 8 millimeetrit. Kui teadlased kihi ülemisest osast sipelgad ära noppisid, siis ronisid alumised kohe asemele. Mlot kahtlustab, et see vihjab, et moodustis on täiesti ebatavaline. Teisisõnu tähendab see seda, et sipelgad ei mõtle, mida nad teevad. Kui üleval tekib ruum, siis alumised lihtsalt ronivad üles. Iga sipelgas järgib mõnd väga lihtsat koostöö reeglit. Washingtoni ülikooli arvutiteadlase Eric Klavinsi sõnul võimaldavad sellised lihtsad reeglid sipelgatel moodustada arvatust keerulisemaid struktuure. Inseneride jaoks on see oluline, sest sipelgate käitumismudelid võivad aidata luua mudeleid robotite loomiseks, mis kasutavad väiksemaid protsessoreid.  Atlantas asuva Georgia tehnoloogiainstituudi teadlased avaldasid oma uurimistulemused ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences. LIFEBOAT from Science News on Vimeo.
