Miks me kuulame halba nõu?
Põhjus, miks me võtame kuulda veendumustega vastuolus olevaid soovitusi, peitub geenides. Niisiis võib ka see, miks me kaldume keskenduma uue teabe puhul sellele, mis on kooskõlas meile teadaolevaga, olla geneetilise tagapõhjaga, kirjutas Discover Magazine Teadlased analüüsisid enam kui 70 vabatahtliku süljeproove, et uurida nende genotüüpe. Nad keskendusid kahele geenile, mis mõjutavad aju virgatsaine dopamiini aktiivsust. Dopamiinil on oluline roll kahes õppimisvõimet mõjutavas ajupiirkonnas: prefrontaalses ajukoores ja juttkehas. Prefrontaalne ajukoor salvestab konkreetsete tegevuste juhiseid, näiteks sõnumi panna päikese käes müts pähe. Juttkeha aitab samas kildhaaval kogemustest õppida, näiteks meeles pidada, et mütsita kuuma päikese kätte minnes võib saada päikesepiste. Uuringus osalenud vabatahtlike peal viidi läbi katse, kus neile näidati kaht jaapani hieroglüüfi, mis olid katsealuste jaoks tundmatud. Nad pidid valima õige hieroglüüfi ning neile anti tagasisidet, et nad suudaks edaspidi valida õige. Mõne hieroglüüfipaari puhul anti katsealustele tähenduse osas soovitusi, kuid mõned soovitustest olid valed. Prefrontaalset ajukoort mõjutav geen (COMT) mõjutab dopamiini toimet. Uuring näitas, et selle geeni erinevad variandid seostuvad sellega, kui palju inimene valejuhiseid kuulda võtab. Kui katsealused tunnetasid oma kogemuste põhjal, et neile antakse vale nõu, siis üht tüüpi geeniga katsealused eirasid valenõuandeid pea 70 protsendil juhtudest. Teist tüüpi geeniga katsealused tegid seda samas ainult pooltel juhtudel. Aju juttkeha reageerimist dopamiinile mõjutava geeni DARPP-32 üks versioonidest aitas katsealustel eriti kiirelt ilma teiste abita oma kogemustest õppida. Samas võtsid nad umbes 65 protsendil juhtudel kuulda halba nõu. Teise selle geeni versiooniga katsealused jällegi tegid seda kõigest 40 protsendil juhtudel. Browni ülikooli neuroteadlase ja uuringu autori Michael Franki sõnul näitavad need tulemused, et geenid võivad määrata, kui palju teise inimese empaatiavõime otsustusvõimet mõjutab. Uuringu tulemused avaldati ajakirja Journal of Neuroscience võrguväljaandes.
