Siga vajab pori
Hollandi zooloog uuris mudas püherdamisega seotud käitumist nii sigadel kui nende sugulastel, et aru saada, miks nad seda teevad, vahendas BBC. Tuleb välja, et mudakümblus on loomade tervise ja heaolu jaoks tarvilik, samuti võib see olla seotud vastassugupoole meelitamisega. Loomauurijad teavad juba ammu, et siga saab mudast jahutust. Rõngassabadel pole korralikke higinäärmeid ning palavaga aitab pori ülekuumenemist vältida.  Zooloog Marc Bracke Wageningeni ülikoolist tundis huvi, kas võiks olla veel põhjuseid, mis kutsuvad loomi mutta möllama. Ajakirjas Applied Animal Behaviour Science ilmunud uurimuse tarbeks töötas ta läbi suure hulga teaduskirjandust. Bracket huvitasid nii sigade lähedased suguvennad jõehobud, kes on tuntud oma vee- ja mudalembuse poolest kui ka kaugemad sõralistest hõimlased hirved. Kuigi hirved otseselt mudas ei aele, rullivad ja püherdavad nad pinnasel, et jätta sinna lõhnamärke, millel on oluline roll vastassugupoole peibutamisel. Seetõttu tekkis Brackel mõte, et ka sigadel võib mudas püherdamine olla seotud soojätkamise rituaalidega ning seda tüüpi käitumine võib pärineda sigade kõige ürgsematelt esivanematelt. "Elu sai alguse vees. Osadel loomaliikidel võib seetõttu olla veelembus säilinud. Loomulikult vaid nendel, kes saavad endale seda lubada," ütles Bracke. Ta selgitas, et vee ligiduses varitsevad tihti kiskjad, seepärast ei saa mitte kõik loomad end lombis lõdvaks lasta. Sead on üsna kogukad ning tugevate hammastega, nad suudavad end vajadusel kaitsta ja võivad nii mudavanne nautida.  Seetõttu on Bracke sõnul võimalik, et sigadel ei arenenudki higinäärmeid välja, kuna neid lihtsalt polnud vaja, piisas mudas kümblemisest. Teadlase arvates on mudasupluse vajadus kaasasündinud ja sigade heaoluks äärmiselt vajalik. Seda peaks inimene oma koduloomade puhul arvestama.    
