Ärkvelolek võib olla osaliselt näiline
Magamisvõimaluseta jäetud rottide uuring näitas, et magamine ei ole tingimata kogu ajutegevust hõlmav nähtus. Ajakirjas Nature avaldatud uurimistulemused näitavad, et näiliselt ärkvel olevatel rottidel võivad ajukoore teatud piirkondades neuronid end lühiajaliselt üldisest ajutegevusest "lahti ühendada". Nende piirkondade neuronite mustrid meenutavad rahuliku, ilma silmaliigutusteta ehk NREM-une esimese staadiumi omi. Uuringu juhtiva autori, Wisconsin-Madisoni ülikooli neuroteadlase Guilio Tononi sõnul olid rotid katsete ajal ärkvel, kuid osa nende ajukoorest lokaliseeritud unes. Teadlased kasutasid neuronite üldise ja lokaalse aktiivsuse mõõtmiseks elektroentsefalograafiat ja mikroimplantaate. Aeglaste lainetega aktiivsuse korral võnguvad neuronid sisse- ja välja lülitatud olekute vahel, kuid on enamasti välja lülitatud. Tononil ja tema kolleegidel õnnestus väikeste neuronite populatsioonide aktiivsuse salvestamise abil näidata, et välja lülitatud olekud esinevad juhuslikult kogu ajukoores, kui rott on olnud pikka aega ärkvel. Tema sõnul tähendab see seda, et kui me saaksime jälgida tervet aju, siis oleks see justnagu jälgiksime keevat vett - ärkveloleku ajal on vahetult enne vee keema hakkamist kõik neuronid sisselülitatud olekus. Looma väsides on välja lülitatud punktid võrreldavad keeva vee õhumullidega, mille tekkekohta on võimatu ette kindlaks määrata. Yale'i ülikooli neurobioloogi David McCormicki sõnul arvati seni, et aeglaseid laineid tavalise ärkvelolekuaja tegevuste puhul ei esine, kuid antud uuring rõhutab, et aeglaste lainete aktiivsus võib olla väga lokaalne. Nimetagem seda ajukoore silmapilgutuseks, millega lülitatakse hetkeks välja osa ajukoorest, mis võimaldab teha pausi neuronite töös.Tukastavad neuronid Neuronite tukastamine võib mõjutada käitumist. Mida pikemalt looma ärkvel hoiti, seda rohkem välja lülitatud perioode esines, mis kahjustas looma sooritusvõimet raske ülesande täitmisel, kus ta pidi klaaspuuris oleva pilu kaudu kätte saama suhkrutükikese. Toroni märkis, et võrreldes magamise üldise nähtusega on lokaalsete välja lülitatud neuronite olemasolu palju keerulisem nähtus, sest me ei suuda seda tuvastada. Inimeste puhul võib see seletada, miks magamatus võib halvendada otsustusvõimet. Mõni aeg tagasi teatasid Tononi ja tema kolleegid teises uuringus, et isegi üldise une ajal on aeglased lained lokaliseeritud ning esinevad aju kindlates piirkondades. Nende kahe uuringu tulemused näitavad, et teadlastel võib ärkveloleku ja magamise seisundite osas olla tänaseni olnud lihtsustatud lähenemine. Uneuuringutega tegelev Zürichi ülikooli teadlane Peter Achermann on seisukohal, et  kui lokaalne uni ärkveloleku ajal ja lokaalne ärkvelolek une ajal mõlemad esinevad, siis võib see viia uute arusaamadeni une olekutest.Vastandite taassõnastamine Minnesota piirkondliku unehäirete keskuse direktori Mark Mahowaldi sõnul kinnitavad need uurimistulemused kindlalt kahtlusi, et uneseisund võib esineda aju ühes osas, kui samal ajal teine osa ajust on ärkvel. Ta lisas, et uneskõndimine on parim näide sellisest ärkveloleku ja magamise samaaegsest esinemisest ning võib viia komplekse käitumiseni. Tononi väitel ei anna nende uurimistulemused unele uut definitsiooni, vaid viitavad sellele, et olemasolev võib olla une ja ärkveloleku kirjeldamiseks ebapiisav.
