Kirev kuub kiirguse käest ei päästa
Oranžid suled võivad kõrge kiirgustasemega aladel maksta linnu elu. Radioaktiivsel kiirgusel on hävitav mõju kõigele elusolevale. Bioloogid uurivad tuumaõnnetuste piirkonnas loodust edasi, sest nii saab jälgida kiirguse mõju tingimustes, mida laboris luua pole võimalik.  Ukraina Tšornobõli ümbruse elustikku on USA ja Euroopa teadlased jälginud üle kümne aasta. Linnuloenduste andmete analüüsimisel leidsid nad, et oranžide sulgedega linnud tunduvad olevat radioaktiivsele kiirgusele vastuvõtlikumad kui nende musta- või hallisulised kaaslased.  Ilmselt kulutab eredate pigmentide tootmine väärtuslikke antioksüdandimolekule, mis keha kaitsta suudaksid. Juba 2007. aastal leidsid Tim Mousseau Lõuna-Carolina ülikoolist ning Pariisis töötav Anders Møller, et nende linnuliikide arvukus, kelle sulestikus oli erekollaseid ja punaseid karotinoididel põhinevaid pigmente, vähenes Tšornobõlis koos radiatsioonitaseme tõusuga.  Mustade sulgedega ehk siis melaniinipõhise värvusega liikide arvukuse puhul sellist seost ei leitud. Ajakirjas Oecologia ilmunud uus uurimus üritab selgitada, miks mõnda tüüpi pigmendid suudavad elusolendeid kaitsta.  Melaniini on mitut tüüpi. Eumelaniin tekitab musta ja pruuni värvuse ning sellised tumedad värvained pakuvad elusolenditele üsna tõhusat kaitset. Teist tüüpi melaniini  feomelaniini leidub punapäiste inimeste juustes, samuti annab see näiteks vaenukägude sulestikule iseloomuliku pruunikasoranžika tooni.  Oranžid suled muudavad linnu vastassoole atraktiivseks või tekitavad suurepärase varjevärvuse. Ometigi on nendel mõnudel oma kulu  feomelaniini tootmiseks kulub üsna suur kogus tripeptiidi nimega glutatioon (GSH).  GSH on antioksüdant, mis suudab hävitada vabu radikaale ja sel kombel kudesid kaitsta. Eumelaniini tootmiseks aga pole GSHd vaja. Sestap otsustasid uurijad võrrelda eumelaniini ja feomelaniini esinemist lindude sulgedes ning nende mõju linnuliikide levikule ja arvukusele Tšornobõli ümbruse metsades.  Tööhüpoteesiks oli, et liiga suure koguse feomelaniini toomine kulutab GSH tagavarad ära ning jätab linnu kiirguse käes kaitseta. Uurijad kasutasid 97 linnuliigi loendusandmeid. Oranžikas-pruunikate lindude puhul hinnati sulestikus feomelaniini esinemist kuuepallisel skaalal (0-5). Mustadel ja hallidel lindudel hinnati eumelaniini esinemist. Tuli välja, et musta värvaine rohkus ei mõjutanud lindude arvukuse seost radiatsioonitasemega, kuid oranžide lindude arvukus vähenes, kui keskkond oli radioaktiivsem.  Kriitikud on osutanud, et pigmenditasemete hindamine vaid silma abil võib olla ekslik. Uurijad kogusidki eelmisel suvel vereproove, et analüüsida pigmentide ning antioksüdantide tegelikku sisaldust lindude kehas. Samuti plaanib uurimisrühm sarnaste andmete kogumist Jaapanis Fukushima ümbruses.
