Ürgelu arenes bakterite toel
Bakteritest ja sinikutest moodustunud kiht suutis toota hapnikku, mida võis jätkuda ka hulkraksetele olenditele. Kanada Alberta ülikooli teadlased jõudsid madalaveeliste soolaste laguunide uurimisel järeldusele, et minevikus võis veekogu põhja kattev bakterikiht toota hapnikku ja nii pakkuda elupaika iidsetele loomadele. Maakera kõige ürgsemate eluvormide kohta on siiani väga vähe teada. Üldlevinud arvamuse kohaselt sai hulkrakne elu Maal alguse Ediacara ajastul ligikaudu 600-500 miljonit aastat tagasi, kui merevette oli tekkinud piisav kogus hapnikku. Ajakirjas Nature Geoscience ilmunud artiklis avaldasid Alberta ülikooli uurijad oletuse, mille kohaselt võiksid hulkraksed ja liikumisvõimelised loomad pärineda veel varajasemast ajast.  Kanadalased uurisid madalaid ülisoolase veega laguune Venezuela rannikul. Sealsed meres valitsevad tingimused on nii lähedased sadade miljonite aastate tagusele ookeanile kui võimalik.  Nimelt on merevesi ülisoolane ja puuduvad taimetoiduliste loomad, nii saab bakterite ning sinikute kiht kasvada erakordselt tüsedaks.  Rannikulõugastes on hapnikku üsna vähe, kuid fotosünteesivaid sinikuid sisaldav matilaadne põhjakiht sisaldab hapnikku umbes neli korda rohkem ning pakub elupaika mitmetele loomakestele. See viiski teadlased mõttele, et kauges minevikus võisid tibatillukesed ussilaadsed olendid elada samal kombel.  Seega ei pruukinud elu tekkimine olla seotud merevee hapnikusisaldusega. Ürgolendid võisid elada biomati sees ja saada sealt eluks vajalikku hapnikku. Bakterikihi ja loomade vahelist seose kasuks räägivad kivistised - üle 500 miljoni aasta vanuseid loomafossiile ja bakterikoosluste jäänuseid on leitud samadest paikadest. Biomati sees valitsevad tingimused on siiski üsna äärmuslikud.  Hapniku hulk sõltub sinikute fotosünteesist ja seega on kihis piisavalt hapnikku vaid päevasel ajal. Venezuela rannikul veedavad bakterikihis elutsevad putukavastsed öö erilises puhkeasendis. Pole teada, kas ka varajased loomad suutsid sellise kokkuhoiurežiimi rakendamisega hakkama saada.  Huvitav hüpotees jääb ootama tõendeid iidsete bakterikihtide fotosünteesivõime kohta. 
