Miks jäi inimese kasv kinni? Süüdi on põllumajandus
Värske uuringu järgi väheneb nii tänapäevaste inimeste keskmine pikkus kui ka aju suurus. Suurbritannia teaduste akadeemias Royal Society esitletud uuringus vaatles Cambridge'i ülikooli evolutsiooniteadlane Marta Lahr kuni 200 000 aasta vanuseid Euroopast, Aafrikast ja Aasiast leitud kivistisi ning mõõtis nende luude ja koljude suurust ja struktuuri.  Suurimad inimesed elasid 20 000 kuni 30 000 aastat tagasi ning nende keskmine kaal oli 79-84,5 kilogrammi ja aju suurus 1500 kuupsentimeetrit, näitasid mõõtmised. Umbes 10 000 aastat tagasi hakkas inimese keha ja aju suurus vähenema. Viimasel kümnel aastal on inimese keskmine kaal olnud 69,5-79 kilogrammi ning aju suurus 1350 kuupsentimeetrit. Inimese suur kasv püsis muutumatuna ligikaudu 200 000 aastat ning teadlased arvavad, et pikkuse vähenemine on seotud üleminekuga küttimiselt ja koriluselt põllumajanduslikule elukorraldusele, mis algas umbes 9000 aastat tagasi.  Kuigi põlluharimine tagas küllaldaselt toitu, võisid põllumajandusega kaasnenud toitumisharjumused põhjustada vitamiinide ja mineraalide puudust, mille tulemusena jäi kasv kängu. Esimesed Hiina talunikud sõid näiteks riisi ja muid teravilju, milles puudub vitamiin B3 ehk niatsiin, mis on kasvu jaoks oluline. Põllumajandusele üleminek aga ei seleta, miks hakkas vähenema inimeste aju suurus. Lahr usub, et selle võis põhjustada suuremate ajude ülalpidamiseks vajaliku energia hulk - veerand inimese keha poolt kasutatavast energiast kulub ajule. Aju suuruse vähenemine ei tähenda siiski, et kaasaegsed inimesed oleksid vähem intelligentsed, sest inimese aju on edasi arenenud ning töötab energiat vähem tarbides efektiivsemalt.
