Kuulujutud aitavad silma paista
Klatš muudab seda, millisena teised sind näevad. Sõna otseses mõttes. Visuaalse ettekujutuse uuringu järgi tõstavad vastikud kuulujutud inimeste kohta nende näod esile, kirjutas ScienceNOW. Tavaliselt võib inimene näha päevas sadu nägusid, kuid tähelepanu pöörab ta neist vähestele ja seda mitte ainult teadlikult. Aju filtreerib ja seab tähtsuse järjekorda inimest ümbritseva keskkonna detailid, näiteks kes veel peale tema ruumis viibivad, ammu enne seda, kui inimene sellest ise teadlik on. (Proovige näiteks seda klassikalist eksperimenti.) Millist informatsiooni aju kasutab, et panna meid osasid inimesi märkama ja teisi mitte? Üheks ülioluliseks infokilluks on see, kas tegu on sõbra või vaenlasega. Inimene saab seda ise otsustada vahetu vaatluse põhjal, kuid lähtuda ka sellest, mida teised räägivad. Mahlakad kuulujutud mõjutavad suuresti, mida me teistest arvame, kuid kas see suudab määrata ka seda, keda me üleüldse märkame? USA Northeasterni ülikooli psühholoogi Lisa Barreti juhitud rühm kasutas binokulaarse võistluse fenomeni uurimise meetodit, et jälgida kuidas katsealuste ajud erinevaid inimesi teadvustamiseks välja valivad. Binokulaarseks võistluseks nimetatakse teadvusliku tajuseisundi spontaanset vaheldumist.    Teadlased näitasid iga katsealuse vasakule ja paremale silmale samaaegselt erinevaid pilte, kutsudes kahe pildi vahel esile võistluse. Tulemuseks on see, et vaataja registreerib ühe piltidest enne teist. Pildi nägemisest teavitamiseni kuluv aeg näitab aju poolt sellele omistatud suhtelist prioriteetsust. Teadlased näitasid 66 üliõpilasele nägudega pilte ning rääkisid piltidel kujutatud inimeste kohta kuulujutte. Osade piltide kohta räägiti tudengitele, et pildil kujutatud inimene "viskas klassikaaslast tooliga. Teiste piltidega kaasnes positiivne või neutraalne informatsioon, näiteks "aitas vanaprouat toidupoes"  või "laskis inimese tänaval mööda". Inimeste nägusid näidati ühele silmale, teine silm nägi samal ajal pilti majast. Kontrollpiltidena kasutasid teadlased inimeste näopilte, keda tudengid polnud kunagi varem näinud. Tudengid pidid vajutama ühele nupule siis, kui nägid nägu ja teisele nupule siis, kui nägid maja. Selgus, et keelepeks mõjutab seda, kuidas me teisi inimesi näeme, kuid ainult siis, kui see on vastik. Positiivse või neutraalse informatsiooniga inimeste nägusid katsealused kontrollnägudest kiiremini ei näinud. Ajakirjas Science kirjutavad teadlased, et nende inimeste näod, kelle kohta oli informatsioon, et "viskas klassikaaslast tooliga", jõudsid tudengite teadvusesse umbes pool sekundit varem. Melbourne'i ülikooli psühholoogi Olivia Carteri sõnul näidatakse harva inimese silmadele samaaegselt täiesti erinevaid pilte. Ta lisas, et vaatamata sellele näitavad tulemused, et inimene märkab rahvamassis tõenäolisemalt kedagi, kelle kohta ta on hiljuti kuulnud negatiivse sisuga kõlakaid
