Mis piirab inimese eluiga?
Miks elavad mõned inimesed mitukümmend aastat kauem kui teised? Põhjus võib peituda tüvirakkudes. 2005. aastal suri 115-aastaselt hollandlanna Hendrikje van Andel-Schipper.  Viimastel eluaastatel hämmastas vanaproua kõiki oma nutika mõistuse ja madala vererõhuga. Testamendis annetas ta oma surnukeha teadusele ja andis loa kõikide uuringutulemuste avaldamiseks. Lahkamisel võetud koeproovide analüüsi põhjal võib inimese eluiga olla piiratud tüvirakkude jagunemisvõimega. Iga inimese kehas on paarkümmend tuhat vereloome-tüvirakku, mis jagunevad mõne kuu tagant ja tekitavad uusi punaseid ning valgeid vereliblesid. Keskmise inimese kehas tagab lümfotsüütide uuenemise keskmiselt 1300 tüvirakku. Surmahetkel Andel-Schippersi kehas olnud valged verelibled olid kõigest kahe tüviraku järglased.  Lisaks olid vanaproua lümfotsüütides kromosoomide otsi katvad telomeerid ülimalt lühikesed. Võrreldes tema närvirakkude telomeeridega olid need 17 korda lühemad. Telomeeride lühenemist peetakse vananemise põhjuseks. Need järjestused kaitsevad kromosoome, kuid muutuvad iga rakujagunemise käigus pisemaks, kuni lõpuks ei suuda organism enam vananemisprotsessidele vastu seista. Tekib küsimus, kuidas neid tulemusi tõlgendada. Pole selge, kas tüvirakkude kulumine toobki surma ligemale või on see lihtsalt keha vananemise kõrvalnähtus.  Uurimuse autor Henne Holstege sõnul on võimalik, et kui võtta inimestelt nooruses tüvirakke ja need vanaduses kehasse tagasi viia, võib see elu pikendada. Kuna üha enam inimesi elab väga vanaks, on võimalik seda täpsemalt uurida. Uurimus ilmus ajakirjas Genome Research.
