Soojenev maailmameri lühendab päeva
Kliima soojenemine annab maakera pöörlemisele hoogu juurde. Kliima soojenemisest tulenev maailmamere keskmise temperatuuri tõus teeb ööpäeva järgmise 200 aasta jooksul 0,12 millisekundi võrra lühemaks, väidab Max Plancki meteoroloogiainstituudi teadlane Max Landerer. Kui vesi soojeneb, siis ta paisub, mis omakorda toob kaasa maailmamere pindala suurenemise, sest vesi ujutab osa rannikust üle. Koostatud mudel ei arvesta soojenemisest tulenevat liustike sulamist ehk vee lisandumist maailmamerre, vaid ainult soojuspaisumist. Seetõttu on globaalsest soojenemisest tulenev kiirenemisefekt ilmselt suurem, kui antud uuring näitab, vahendas Nature. Kui maailmamere pindala suureneb, siis teeb ta seda eeskätt kõrgetel laiustel. Sellel on uuringu autorite sõnul peamiselt kaks põhjust. Esiteks mõjutab soojenemine suhteliselt tugevamini Atlandi ookeani põhjaosa, sest just seal sukeldub ookeani põhjakihtidesse soe Golfi hoovus, mis aitab ookeanil soojuslikult enam seguneda. Teiseks on kõrgetel laiustel mandrilava (madal ookeani osa, geoloogiliselt üleujutatud osa mandrist) pindala suurem kui ekvaatori lähistel. See toob kaasa selle, et kõrgetel laiustel ujutab tõusev merevesi üle suhteliselt suurema osa rannikust. Rohkem vett poolustele ehk Maa pöörlemisteljele lähemal omab Maa pöörlemisele kiirendavat efekti. Landerer võrdleb seda piruetti tegeva iluuisutajaga. Kui ta tõmbab käed keha ligi, siis hakkab ta kiiremini pöörlema, sirutades käed laiali, väheneb ka pöörlemiskiirus. Landerer avaldas oma uurimistöö tulemused ajakirjas Geophysical Review Letters. "See näitab kui võimsa nähtusega on meil kliima soojenemise puhul tegemist. Maa on väga suur ja massiivne taevakeha. Et selle pöörlemist kuidagi mõjutada, peab massi ümberjaotus tõepoolest märkimisväärne olema," kommenteeris Jet Propulsion Laboratory teadlane Richard Gross, kes on ekspert Maa pöörlemisega seotud küsimustes. Landereri mudel ei ole ainus omataoline. Välja on pakutud teisigi mehhanisme, mis Maa päeva pikkust mõjutavad või mõjutada võivad. Kindel on see, et Kuu ja Päikese tekitatud looded omavad Maa pöörlemisele aeglustavat efekti umbes 2,3 millisekundi ulatuses sajandis. See võib tunduda väikse arvuna, kuid miljoni aasta kohta teeks see juba 23 sekundit, miljardi aasta kohta aga üle 6 tunni. Maa vanuseks on 4,55 miljardit aastat. Maa pöörlemiskiirust võivad mõjutada ka vedela välistuuma ja tahke vahevöö vastastikmõju, kliima soojenemise tagajärjel eeldatavalt tugevaminini puhuvad tuuled ja paljud teised nähtused, mida me veel ettegi kujutada ei oska.
