Autism muudab aju osad ühetaoliseks
Autisti aju erineb molekulaarbioloogilises mõttes terve inimese ajust, näitab California ülikooli värske uuring.  Autismi esineb ligikaudu viiel kuni seitsmel juhul kümne tuhande inimese kohta, diagnooside arv kasvab iga aastaga. Salapärane haigus muudab inimese käitumist ning paneb ta endasse sulguma, kuid selle tekkepõhjused on siiani ebaselged. Ajakirjas Nature ilmunud artikli tarbeks võrdlesid rahvusvaheline uurimisrühm autistide ja tervete inimeste aju koeproove, mis olid võetud pärast surma. Närviteadlasi huvitas geenide avaldumine  kuidas DNAs sisalduva info põhjal toodetakse RNAd ja seejärel juba valke. Nad valisid autismiga seostatud ajupiirkondadest välja suuraju koore ning uurisid lähemalt geenide ekspresseerumist kahes regioonis: loovuse, emotsioonide ja kõnega seotud laubasagaras ning kuulmise, keele ja helide mõistmise juures olulises oimusagaras.  Tervetel inimestel avaldusid laubasagaras ja oimusagaras väga erinevad geenid, kuid autistidel oli nendes kahes ajuosas geenide ekspressioonimuster üllatavalt ühesugune. Kuna autism on mitmepalgeline haigus ja iga autisti käitumine erinev, üllatas leid uurijaid.  "Terve inimese aju eri osades avalduvad geenid erinevalt, laubasagarat ning oimusagarat oli geeniekspressiooni põhjal lihtne eristada. Autistidel need erinevused peaaegu puudusid," ütles uurimisrühma juht California ülikooli neuroloogiaprofessor Daniel Geschwind. Teadlased leidsid autistide ajust veel eripärasid. Nii olid seal vähe avaldunud geenid, mis vastutavad närvirakkude veatu töö ja omavahelise suhtlemise eest. Immuunreaktsioonidega seotud geenid ekspresseerusid seevastu tavapärasest suuremal määral.  Geschwindi sõnul on paljude nende poolt uuritud geenide puhul oletatud seost autismi tekkega, kuid alles nüüd võib väita, et autismi põhjuseks on geenide ekspressioonihäired, mille tõttu ei tööta närvirakud nii, nagu peab.    
