Kas on mesilasel muret?
Mesilased suudavad tunda negatiivseid emotsioone, väidab ajakirjas Current Biology ilmunud uurimus.  Murelikud ja depressiivsed inimesed kipuvad kõike mustades värvides nägema. Loomapsühholoogidele on teada, et rasketel aegadel muutuvad pessimistlikuks ka koerad, rotid ja linnud. Selgus, et ka mesilased ilmutasid pärast matkitud rünnaku läbi elamist lootusetuse märke. "Mesilaste stressijärgne reaktsioon on üllatavalt sarnane inimese omale," selgitas uurimuse üks autoritest Geraldine Wright Newcastle´i ülikoolist." Pärast simuleeritud röövloomarünnakut käitusid kiletiivalised üsna depressioonis inimeste moodi." Mesilaste tundeelu uurimiseks panid uurijad nad valiku ette: katsealused putukad pidid otsustama, kas tundmatu lõhn tähendab midagi head või halba.  Kõigepealt treenisid bioloogid mesilasi, et need õpiksid üht lõhna seostama tasuks saadava suhkru ja teist kibedamaitselise hiniiniga.  Seejärel jagasid uurijad mesilased kahte rühma. Pooli putukaid raputati tugevalt, et matkida taru ründamist. Teise grupi mesilastel lasti rahus olla. Seejärel anti kõikidele mesilastele tunda nii selgeks õpitud lõhnu kui ka uut tüüpi aroome, mis olid saadud kahe tuttava lõhna segamisel ning samal ajal pakuti neile tundmatut vedelikku. Imiteeritud rünnaku üle elanud mesilased eeldasid uute lõhnasegude tundmisel tihemini, et neile pakutakse suhkru asemel kibedat hiniini. "Mesilaste füsioloogias ja käitumises toimuvad stressi kogemisel muutused," selgitas Wright. "Läbiraputatud ja ärevil mesilane on samamoodi endast väljas kui üksildane ketikoer või kinnises puuris vaevlev rott."  Wright ning artikli esimene autor Melissa Bateson rõhutasid, et kindlasti ei tohi väita, et mesilased tunnevad emotsioone täpselt samal moel nagu inimesed. Samas pole mesilaste käitumine selgrootute loomade hulgas ilmselt harukordne. Uurijate arvates reageerivad kõik loomad, kes peavad ohtudele vastu seismiseks oma käitumist kohandama, stressile üsna sarnaselt.  Bateson ja Wright loodavad, et mesilaste kasutamine mudelloomadena muutub tavaliseks ning kiletiivalised hakkavad emotsioonide uurimises asendama imetajaid.     
