Sobiv muusika aitab sotsialiseeruda
Linnud annavad oma koduterritooriumi hõivatusest märku lauluga, teismelised lasevad samal põhjusel oma mobiiltelefonidest valju muusikat.  Inimesed armastavad erinevat muusikat, kuid kohalikus kooris laulval pereemal ning mobiilimuusikaga kaasreisijaid terroriseerival teismelisel on selleks suure tõenäosusega sarnased põhjused. Mobiilist valju muusikat laskvad teismelised suudavad ümbruses viibijate närvid pingule kruttida. Inglise keeles on taolise muusikamängitamise kohta koguni uus väljend  sodcasting. See on territooriumi märgistamine, väidab briti psühholoog Harry Witchel, kes lahkab inimeste muusikalembuse tagamaid oma raamatus You Are What You Hear (Oled see, mida kuuled). Witchel lähtub sellest, et territoriaalsed loomad annavad sageli häälitsustega märku sellest, et mingi ala on hõivatud. Briti uurija arvates kasutavad inimesed muusikat samal moel, kui ülejäänud elusloodus kasutab enda tekitatud helisid. Psühholoogi sõnul tekib igal normaalsel inimesel mobiilist kostuvat kärinat kuuldes küsimus, miks on vaja kuulata nii kehva kvaliteediga muusikat? Witcheli arvates tekitab pinin tekitab ilmselt koduse tunde ja annab märku, et territoorium on kodune. Lisaks peletavad valjud helid teised inimesed eemale ning annavad teismelistele võimaluse end mugavalt tunda.     
