Vananevad ämblikud muutuvad võrgukudumisel lohakaks
Käte värisemine annab inimesele märku ligi hiilivast raugaeast, kus mäluaugud võivad põhjustada kentsakat käitumist. Kuid ka selgrootud ei suuda alati väärikalt vananeda  eakad ämblikud hakkavad kuduma kõlbmatuid võrke.  Ämblikku saab kasutada lihtsa mudelorganismina, et uurida vananemise mõju keerukatele käitumisviisidele, usub Nancy ülikooli teadlane Mylène Anotaux. Tema uurimisalusteks olid Euroopas tavalised majaämblikud liigist Zygiella x-notata, keda leidub ka Eestis. See liik elab üheaastaseks, ämblikel on lihtsa ehitusega närvisüsteem ning sümmeetriline tihe püünisvõrk. Kõik need omadused muutsid liigi suurepäraseks uurimisaluseks.  Anotaux jälgis ämblike võrgumeisterdamist kogu nende elu jooksul. Noored ämblikud kudusid ühtlase tihedusega võrke. Vanuse kasvades tekkisid võrkudesse ebakorrapärad ning koguni suured augud. Anotaux´ arvates on selliste muutuste põhjuseks vananeva ämbliku närvisüsteemi funktsioonide lakkamine. Edaspidi plaanibki ta uurida, millised neuroloogilised muutused võrgukudumisvõime kadumise taga on.    
