Koostöö võõrastega on inimesele loomuomane
Inimene on ainus teadaolev liik, kes on võimeline koostööks, millesse on kaasatud suur hulk omavahel võõraid indiviide.  Siiani arvati, et selline käitumine on tekkinud hiljuti ning selleks on vaja tsentraliseeritud poliitilist võimu. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uuring aga näitab, et selline koostöö võis toimida ka enne organisatsiooniliste võimustruktuuride teket ning võis olla omane paljudele suurtele eelajaloolistele kogukondadele sadu tuhandeid aastaid tagasi. California ülikooli antropoloogid Sarah Mathew ja Robert Boyd küsitlesid 118 turkana meest. Turkanad on Ida-Aafrikas elav etniline grupp, mille inimesed elavad väikeste leibkondadena ning liiguvad loomadele uusi karjamaid otsides pidevalt ringi. Kui väike rühm turkana mehi tahab teiste etniliste gruppide kariloomi oma valdusesse saada, võivad nad suuliselt sõna saates kokku koguda mitmesajaliikmelise röövsalga. Küsitlused näitasid, et sellised röövretked on riskantsed ettevõtmised (ühe retke jooksul on tõenäosus surma saada üks sajale) ning osade meeste jaoks on seepärast neis osalemine vastumeelt. 43 protsendil röövretkedel deserteeris enne võitlust vähemalt üks mees ning 45 protsendis lahingutes esines argpükslikku käitumist. Sellisele käitumisele järgneb mitteametlik hukkamõist hõimu poolt, mis võib lõppeda süüdlase jaoks puu külge sidumise ja peksuga. Mathew ja Boyd spekuleerivad, et hirm karistuse ees ongi see, mis aitab keskvalitsuse puudumisel inimesi koostööle sundida. Ka USA Santa Fe instituudi antropoloog Samuel Bowels nõustub, et laiaulatusliku koostöö arendamise kannustajaks võis algselt olla hirm karistuse ees ning sellele põhinev koostöö võis omakorda olla kaasaegse inimese edukäigu aluseks.
