Mis teeb taimest taime?
Teadlased tegid kindlaks ligi kuussada valku, mida leidub ainult fotosünteesivates elusorganismides.  Molekulaarbioloogid on võimelised uurima erinevate liikide genoome, kuid mille eest üks või teine geen vastutab, jääb tihti segaseks. Koolibioloogias tekitavad segadust silmviburlased silmtäpiga tegelased, kes liiguvad ringi, pimedas toituvad looma kombel, päevavalguses aga fotosünteesivad. On see siis taim või loom? Sama küsimus vaevas ka California ülikooli biolooge. Neid huvitas, millised geenid võiksid olla ühised kõikidele fotosünteesivõimega elusolenditele. Teadlased analüüsisid 28 erineva fotosünteesiva organismi geene. Tuli välja, et fotosünteesijatel on genoomis pea kuuesaja valgu tootmise eest vastutavad geenid, mida fotosünteesivõimetutel ei ole. "Rohelistele" valkudele anti koodnimi GreenCut. Huvitaval kombel on nendest valkudest funktsioon teada vaid pooltel. Ülejäänute rolli kohta pole inimesel veel aimu. 52 protsenti GreenCut-valkudest asuvad kloroplastis. Üldtunnustatud teooria kohaselt on kloroplastid pärit lihtsatest sinivetikatest, kes asusid elama veidi suuremate ja keerukamate rakkude sisse ning kaotasid aja jooksul võime iseseisvalt hakkama saada. Kloroplastil on säilinud DNA, kuid tema elu sõltub suurel määral ülejäänud raku elutegevusest. Suur osa taimedele ja vetikatele iseloomulikest tundmatu funktsiooniga valkudest on ilmselt seotud fotosünteesiga. Kloroplastidest väljaspool asuvad valgumolekulid võivad osaleda ka teistes taimedele iseloomulikes protsessides  Kuna paljud GreenCut-valgud on olemas ka kõige iidsematel fotosünteesijatel, saab nende molekulide abil uurida kloroplastide ja fotosünteesi evolutsiooni. Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Biological Chemistry.    
