Päikese aktiivsuse madalseis tulekul. Mis juhtub kliimaga?
Peatselt saabuda võiv pikaajaline madala päikeseaktiivsuse periood on tekitanud spekulatsioone väikese jääaja kordumisest. Seda siiski ei juhtu. Pennsylvania ülikooli klimatoloogi Michael Manni sõnul oli viimase pikaajalise madala päikeseaktiivsusega perioodi jahutav mõju tõenäoliselt ainult paar kraadikümnendikku. Kliimamuutust vedavate tegurite mõjuga võrreldes on see kõigest tilluke hälve tervikpildis, kirjutas Wired Science. Eesootavast Päikese jõudeolekust hakati rääkima Ameerika astronoomiaühingu koosoleku ettekannete põhjal, mille järgi päikeselaigud kahanevad ning Päikese magnetiline aktiivsus väheneb. Neid kaht tegurit peetakse saabuva vaikse perioodi endeks.  Astronoomid arvavad, et järgmine päikese miinimum võib olla eriti sügav ning kesta aastakümneid. Viimati 17. sajandi keskel - 18. sajandi algul esinenud päikese miinimumi ajal valitses Euroopa põhjapoolses osas ebatavaliselt külm ilm. Väikese jääaja ehk Maunderi miinimumina tuntud Päikese aktiivsuse minimaalperioodil aastatel 16451715 sai osadel talvedel Londonis Thames'i jõel uisutada ning Läänemere jääle ehitati hooajalisi onne. Tundub, et enamuse väikese jääaja jahenemisest põhjustas sellega ajaliselt kokkulangenud kõrge vulkaaniline aktiivsus, mistõttu oli Maa varjatud päikesevalgust blokeeriva tahmapilvega. Ajakirjas Science 2001. aastal avaldatud uuringu järgi kutsus toona Päikese aktiivsuse vähenemine Maal esile umbes 0,3-kraadilise jahenemise. 2010. aastal ajakirjas Geophysical Research Letters avaldatud uuringus väidavad Potsdami kliimauuringute instituudi teadlased Georg Fülner ja Stefan Rahmstof, et aastaks 2100 väheneksid 70 aastat kestnud päikese miinimumi mõjul keskmised temperatuurid maailmas ligikaudu 0,1 kraadi võrra. ÜRO Rahvusvahelise kliimamuutuste paneeli ennustuste kohaselt kasvab aga maailma keskmine temperatuur sajandi lõpuks 2,8-3,8 kraadi Celsiuse järgi. Sellega võrreldes on päikese miinimumi põhjustatud jahenemine ebaoluline ning meid ootab ees palju soojem tulevik. Rahmstorfi ja Fülneri sõnul ei suuda Maunderi miinimumiga sarnane päikese aktiivsuse madalseis takistada inimtegevusest põhjustatud globaalset kliimasoojenemist.  Maunderi miinimumi dünaamikat uurinud NASA klimatoloogi David Rindi väitel võib pikaajaline päikese miinimum globaalse temperatuuride kasvu ajutiselt peatada äärmisel juhul paariks aastaks või aastakümneks. Päikeselaikude taastekkel põhjustab aga lisandunud energia täiendavat soojenemist.
