Veest ja grafeenist tulevikuaku saab laetud sekunditega
Grafeeni ja vee kombinatsioon võimaldab luua liitiumioonakudega võrdväärseid energiasalvestussüsteeme, mis on laetavad kõigest mõne sekundiga ja peaaegu lõpmatu elueaga. Austraalia Monashi ülikooli materjaliteadlase Dan Li juhitud rühm on viis aastat uurinud grafeeni, mis võib saada uue põlvkonna ülikiirete energiasalvestussüsteemide alusmaterjaliks. Grafeen on maailma õhim materjal, vaid ühe süsiniku aatomkihi paksune. Li loodab, et seda õigesti käsitledes on võimalik luua näiteks nutitelefonide akusid, mille laadimine võtab aega vaid mõne sekundi. Grafeeni saadakse grafiidi lagundamisel aatomipaksusteks kihtideks. Grafiit on  vabalt saadaolev odav materjal, mida kasutatakse näiteks harilike pliiatsite südamikes. Grafeen on aga tugev, keemiliselt stabiilne, ülihea elektrijuht ning äärmiselt suure eripinnaga, selle üks gramm võtab enda alla tervelt 2600 ruutmeetrit.  Li väitel muudavad need omadused grafeeni energiasalvestuse rakenduste jaoks äärmiselt sobilikuks.  Selle materjali laialdast kasutamist on siiani takistanud asjaolu, et üliõhukeste grafeenilehtede makrostruktuuri saamiseks kihtidena paigutamisel seovad kihid end koheselt omavahel ning moodustub grafiit.  Grafeeni kuhjumisel kaob enamus selle eripinnast ning materjal ei käitu enam grafeenina. Li juhitud teadlasterühm avastas, et üksikute grafeenilehtede omadusi on võimlik säilitada vee abil. Grafeeni geelina hoidmine tekitab grafeenilehtede vahel tõukejõu ning hoiab ära kihtide kuhjumise, muutes materjali kasutuskõlblikuks erinevate rakenduste juures. Li sõnul on selleks kasutatav tehnoloogia väga lihtne ning tootmises kergesti rakendatav.Li sõnul ulatub uue nanotehnoloogia arendamisest saadav kasu tavaelektroonikast kaugemale. Kiired, töökindlad ja kuluefektiivsed energiasalvestussüsteemid on üliolulised taastuvenergia salvestussüsteemides. Samuti vajavad mahukamaid akusid elektriautod.
