Dinosaurus  suur, aga ka soe
Saurusi peetakse tihti tänapäevaste roomajate sarnaseks. Paljud muistse loomastiku uurijad on siiski avaldanud kahtlust, kas näiteks Velociraptori-sarnased ülikiired kiskjad võisid olla roomajatele omase madala kehatemperatuuriga.  Ajakirjas Science ilmunud artikkel väidab, et taimetoidulised hiidsisalikud sarnanesid kehasoojuse poolest imetajatele. Hiidroomajate alamseltsi Sauropoda kuulusid taimetoidulised, pika kaela ning sabaga hiiglased, kellest kõige tuntumad on ilmselt dinosaurused. Sellised hiidsisalikud võisid koguka keha tõttu toota märkimisväärsel hulgal soojust, mida nad aeglaselt kaotasid. Sellist nähtust tuntakse gigantotermia nime all. Ilmselt pidid saurustel olema tõhusad jahutusemehhanismid, et mitte üle kuumeneda.  "Dinosauruste kehatemperatuur ei olnud nii madal kui tänapäevastel krokodillidel ja alligaatoritel," selgitas uurimuse autor Robert Eagle California tehnoloogiainstituudist. Eagle´i töörühm uuris kahe sauruseliigi Brachiosaurus brancai ja Camarasauruse hambaid. Uurijad mõõtsid hammastes haruldaste süsiniku- ja hapnikuisotoopide hulka. 13C ja 18O suhe sõltub looma kehas valitsenud temperatuurist. Sel kombel oli võimalik kindlaks teha, mis sauruse kehas toimus. Selline geokeemiline "termomeeter" näitas, et Brachiosauruse kehatemperatuur oli umbes 38,2 kraadi, Camarasaurusel aga umbes 35,7 kraadi Celsiuse järgi. Paleontoloogide sõnul olid juura-ajastu kliima kuumem. Hiidsisalikud võisid olla kõigusoojased, kuid ka see ei piiranud nende elupaigavalikut. Pigem pidid loomad leidma nutikaid mooduseid enda jahutamiseks. Nii võisid sauruste pikad sabad ja kaelad aidata üleliigset soojust hajutada. Ilmselt esines hiidsisalikel ka käitumuslikke kohastumusi, nagu varju otsimine või enda jahutamine vees. Eagle ja tema kaastöölised jätkavad oma uuringuid väiksemate sauruseliikide ja saurusepoegadega, et näha, kas suuremate ja väiksemate hiidsisalike kehasoojuses oli erinevusi. Lisaks loodavad teadlased isotoopmeetodit kasutada esimeste lindude ja imetajate jäänuste uurimiseks. Sel kombel oleks võimalik täpsustada, millal tekkisid püsisoojased loomad.    
