Vesi võib voolata ka ülimadalal temperatuuril
Ülikülm vesi võib siiski voolata. Teadlasel õnnestus vesi miinus 130 kraadi ja normaalsest kümme tuhat korda kõrgema rõhu juures aeglaselt voolama panna. Võimalik, et sellist loiu olekuga vedelat ja külma vett leidub erinevatel taevakehadel.  Avastuse muudab huvitavaks asjaolu, et see aitab paremini mõista vee mitmeid ebatavalisi omadusi. Näiteks arvatakse, et madalatel temperatuuridel on veel kaks erinevat vedelat faasi. Ülimadalal temperatuuril vee voolavaks muutnud Rootsi Umeå ülikooli füüsiku Ove Anderssoni sõnul toetab tema avastus üht faasi kahest. Vett on külmutades aeglaselt voolavaks muuta äärmiselt raske. Andersson saavutas selle, viies kristallilise jää, milles vee aatomid  paiknevad korrapäraselt -130 kraadi ja kõrge rõhuga tingimustesse. Selle tulemusel muutus see amorfseks jääks, milles vee molekulid on juhuslikus järjestuses. Temperatuuri uuesti tõstes muutus jää aeglaselt voolavaks. Tekkinud vesi sarnaneb tavalisele veele, kuid on 35 protsenti tihedam ning selles on vee molekulide liikumine suhteliselt aeglane.  Veel on palju erinevaid omadusi, mis hälbivad normaalsest. Näiteks miinuskraadideni jahutatud vee tihedus väheneb temperatuuri langedes ning kasvab temperatuuri tõustes. Paljud vee hälbed on teadlastele juba aastaid teada, kuid vaatamata sellele puudub nende kohta üldtunnustatud selgitus. Anderssoni arvates võib vastus peituda selles, kuidas kõrge rõhk vee omadusi mõjutab. Osa teooriaid tugineb sellele, et vesi eksisteerib kahes erinevas vedelas faasis, milledest ühes on see madala ja teises kõrge tihedusega. Need teooriad juurdlevadki madala temperatuuri ja kõrge rõhu juures toimuva vee faasivahetuse üle. Kui vee temperatuur langeb ja läheneb sellele temperatuuride piirkonnale, võib toimuda järkjärguline üleminek ühest faasist teise, mis annabki veele ebatavalised omadused. Kuivõrd vesi tavaliselt külmudes kristalliseerub, on seda üleminekut kahjuks keeruline uurida. Nii madalate temperatuuride juures vedelas olekus vee saamise üheks võimaluseks on kõigepealt tekitada kristallilise jää asemel amorfne jää. Ka uus avastus näitab, et amorfne jää võib kõrge rõhu tingimustes soojendamisel aeglaselt muutuda voolavaks veeks.Uurimustöö tulemused avaldati ajakirja PNAS võrguversioonis.
