Ise nii väike, aga milline hääl!
Kes on kõige lärmakam elusolend? Pisike vees elav lutikaline.Pisisõudur Micronecta scholtzi on Lõuna-Euroopas tavaline. Tibatillukese vees elutseva röövlooma kehapikkus on  vaid 2 millimeetrit. Need lutika sugulased on head ujujad, sarnaseid liike leidub ka Eestis. Tuleb välja, et pisisõudur suuda tekitada heli tugevusega kuni 99,2 detsibelli. Inimese jaoks oleks see võrdne valjusti mängiva orkestriga.  Häälitsevad isased sõudurid, kes hõõruvad oma suguelundit vastu kõhtu. Sellist heli tekitamise viisi nimetavad bioloogid stridulatsiooniks, sel moel "laulavad" näiteks ritsikad ja rohutirtsud. Laulu lüüakse selleks, et emaseid ligi meelitada. Ajakirjas PLoS One ilmunud uurimuse tarbeks salvestasid Prantsuse ja Šoti uurijad sõudurite pulmalaulu eriliste veealuste mikrofonidega.  Tugevaid helisid kuuldes arvasid bioloogid alguses , et sellist häälitsusi lasevad kuuldavale suuremad liigid - näiteks sõudurid. Insenerid kulutasid tükk aega, et heli allikas kindlaks teha ning polnud kahtlust, et lärmi tegid hoopis pisisõudurid. Keskmine isaslooma tekitatud heli tugevus oli 78,9 detsibelli  seda võib inimese jaoks võrrelda mööduva kaubarongiga. Uurimuse autori James Windmilli sõnul ei kurdista pisisõudurite pulmalaul meid ainult seepärast, et see toimub vees. Ligi 99 protsenti helilainest hajub veest õhukeskkonda liikumisel, kuid isegi siis jääb pisisõudur inimkõrvale kuuldavaks. Suurem osa Maal elavatest tugevatest häälitsustest on pärit kogukatest kehadest  nii suudab sinivaal tekitada heli tugevusega kuni 188 detsibelli ja elevantide möirged ulatuvad 117 detsibellini. Ka putukad on üsna häälekad, kuid kunagi varem pole hääletugevuse edetabelites keha suuruse ja hääle tugevuse suhet arvestatud.  Sellises arvestuses on pisisõudur kindel võidumees. Häälekus on ilmselt seotud sugulise valikuga - isased üritavad tekitada võimalikult tugevat heli, et emased neid tähele paneksid.Peamurdmist tekitab bioloogidele see, kuidas täpselt putukas helitugevuse saavutab.  Kehapiirkonnad, mida isane loomake kokku hõõrub, on mikroskoopilised  kokku puutub vaid inimese juuksekarva jämedune ala.  
