Depressioon kahandab aju
Depressioonihaigete ajus toimuvad erilised muutused, mis võimaldab tulevikus tõbe paremini kindlaks teha.  Briti Wellcome Trusti teadusprojekti käigus uurisid neuroloogid ühes Londoni haiglas depressioonihaigeid, ning leidsid, et kliinilise depressiooni puhul kahanes ajukoe maht. Väiksemaks muutus näiteks otsmikusagara piirkond, mis osaleb emotsioonide tekkes ning tuleviku kavandamises. Ka mälu eest vastutav hipokampus muutus depressioonihaigetel pisemaks. Samuti täheldasid teadlased, et depressiivsete inimestel muutusid suuremaks neerupealised. Need sisenõrenäärmed toodavad stressihormoon kortisooli ning just pikaajalist kortisoolitaseme tõusu peetakse peamiseks hipokampuse väiksemaks muutumise põhjuseks. Patsientide pikaajalisel jälgimisel selgus, et haige paranedes kasvas hipokampus tavamõõtmetesse tagasi. Seega on vähemalt osa ajus depressiooni puhul toimuvatest muutustest ajutised. Depressiooni põdevate inimese ajus tekkinud muutused erinesid nendest, mida täheldati bipolaarse meeleoluhäire all kannatajatel. Seega on tulevikus võimalik nende haiguste diagnoosimisel kasutada ajust tehtud tomograafipilti. "Siiani pole kasutusel häid bioloogilisi tunnuseid, et depressioonil ja bipolaarsusel vahet teha. Kuna nende seisundite ravi on väga erinev, siis on sarnase meetodi kasutuselevõtt hädavajalik," selgitas uurimuse esimese autor Matthew Kempton. Uurimus ilmus ajakirjas Archives of General Psychiatry.     
