Maa laamasid liigutab seni teadmata jõud
Maakoore muutused tekivad eelkõige laamade piirialadel  just sellistes kohtades väriseb maa ning mäed hakkavad tuld sülitama. Laamad võivad nii eemalduda, põrkuda, üksteise vastu hõõrduda või teise laama serva alla sukelduda.  Kuid vulkaanid võivad asuda ka laamade sisemistel aladel. Neid piirkondi nimetatakse kuumadeks täppideks  seal tõusevad kuumad tahked kivimid vahevööst ülespoole. Heaks näiteks on Island, mis asub Euraasia ning Põhja-Ameerika laama lahknemise piirkonnas, kuid ühtlasi asub saare all ka kuum täpp.  Kuuma täpi piirkonna vulkaanide tekkimise põhjused on sügaval Maa sees, laamade liikumine nende asukohta ei mõjuta, kuid tektoonilise liikumise tõttu kujunevad sellistel aladel vulkaaniahelikud, nagu võib näha Havai saartel. Kuuma täpi aladeks on ka Yellowstone, Assoorid ja Galápagose saared. Sellistes piirkondades saab maakoore liikumine sügavusest pressivast magmast lisajõudu. San Diegos asuva Scrippsi okeanograafiainstituudi teadlased Steve Cande ja Dave Stegman analüüsisid maa ajaloo jooksul teada olevaid laamade liikumisi. Uurijad jõudsid järeldusele, et muutuste tekkimist on mõjutanud ka sügavalt Maa sisemusest ülespoole pressiv kuum magma. Pluumide nime kandvad hiigelsuured tilgalaadsed magmakogumid tõusevad vahevööst aeglaselt üles ning püsivad kümneid miljoneid aastaid. Cande ja Stegman kirjeldasid seost umbes 70 miljonit aastat tagasi tekkinud magmasamba ning kohe sellele järgnenud India laama kiire liikumise vahel. Pärast seda liikus India laam põhja suunas ning põrkas kokku Euraasiaga, kuid pluumi kunagine asukoht on jäänud vulkaaniliselt aktiivseks, seal asub näiteks Réunioni saar. Uurimus ilmus ajakirjas Nature.          
