Avastati Maad ümbritsev antiaine vöönd
Teadlastel õnnestus esmakordselt avastada Maad ümbritsev õhukene antiainest osakeste kiht. Ajakirjas Astrophysical Journal Letters avaldatud uurimus kinnitab teooriat, et Maa magnetväli suudab antiainet kinni püüda.  Avastuse teinud teadlaste sõnul asub vähesel määral antiprootoneid Maa magnetvälja poolt paigal hoitavate tavaainest koosnevate Van Alleni vöödena tuntud Maad ümbritsevate kiirgusvööndite vahel. Teadlaste arvates leidub seal piisavalt antiprootoneid, et antiainet kosmoselaeva kütusena kasutada. Antiprootoneid märkas kosmilise kiirguse uurimise satelliit PAMELA. Kosmiline kiirgus on maailmaruumis suure kiirusega liikuvate osakeste voog, mis koosneb peamiselt prootoneist (umbes 90%) ja kergete elementide aatomituumadest. Maa atmosfääris kosmiline kiirgus neeldub ning tekitab vastastikuses mõjus õhumolekulidega osakeste sadusid.  Osa kosmilise kiirguse osakestest ning kiirguse poolt tekitatud sekundaarsetest osakestest püütakse Maa magnetvälja poolt  kinni Van Alleni vöödes. PAMELA üheks ülesandeks oligi otsida väikeses koguses antiaine osakesi palju külluslikumalt leiduvate tavaaine osakeste, näiteks prootonite ja heeliumi aatomituumade, seast. Värske analüüs näitas, et Lõuna-Atlandi anomaaliana tuntud piirkonna läbimisel märkab PAMELA tuhandeid kordi rohkem antiprootoneid, kui neid peaks olema kogunenud mujalt kosmosest või tekkinud tavaaine osakeste lagunemise tõttu. Teadlaste sõnul tõestab nende avastus, et antiprootoneid hoiavad paigal  Van Alleni vöödega sarnased vööd. Bari ülikooli teadlase ja uuringu kaasautori Alessandro Bruno sõnul on avastatud vöönd kõige rikkalikum maalähedane antiprootonite allikas. Vangistatud antiprootonid hävivad peamiselt madalatel kõrgustel, kus nad puutuvad kokku atmosfääris leiduva ainega. Paarisajast kilomeetrist kõrgemal on kadu märkimisväärselt väiksem, mis võimaldab suures koguses antiprootonite teket. Bruno sõnul ei ole võimatu, et avastatud osakesi hakatakse tulevikus kosmoselaevade kütuseallikana kasutama.
