Millest koosneb Päike?
Päikese koostis on eriline. Sellisele järeldusele jõudsid Ameerika ja Prantsuse teadlased, kes analüüsisid näidiseid, mida kogus aastatel 2001-2004 Genesise-nimeline NASA kosmoseaparaat.  Päikesesüsteemi minevikust huvituvad astronoomid ja füüsikud uurivad põhiliselt Päikest. Sellel tähel paikneb ligi 99 protsenti Päikesesüsteemi ainest. Samuti on Päikese koostis üsna sarnane kauges minevikus tekkinud gaasi- ja tolmupilvele, millest sai alguse Päikesesüsteem.  Päikese keemilisest koostisest saab aimu, kui analüüsida selle taevakeha valgust. Paraku pole sel kombel võimalik kindlaks teha, millistest isotoopidest meie täht koosneb. Keemilise elemendi isotoobid erinevad vaid neutronite arvu poolest ning taevakehadel võib nende omavaheline suhe olla ülimalt erinev. Päikesel leiduvate lämmastiku ja hapniku vormide kindlaks tegemine oli üks Genesise lennu peamisi ülesandeid. Proovide põhjal õnnestus kindlaks teha,, et Päikesel on ligi 60 protsenti vähem lämmastiku isotoopi 15N kui Maal. Samuti leidub Päikese-hapnikus palju vähem haruldasi isotoope kui Maal leiduvas hapnikus. Lämmastiku vormide 15N ning 14N suhe muudab Päikese Jupiteri-sarnaseks. Seetõttu võib arvata, et hiidplaneedid säilitasid osa ürgsest gaasipilvest, millest Päikesesüsteem alguse sai. Haruldase isotoopide vähesust Päikesel seletatakse sellega, et noor Päike oli väga kuum ning haruldased hapniku ja lämmastiku vormid kogunesid hoopis meteoriitidesse ja Maa-sarnastesse planeetidesse. Tulemused ilmusid ajakirjas Science.          
