Palju õnne sünnipäevaks, Neptuun!
Neptuunil on möödunud üks aastaring sellest, kui maalased selle planeedi avastasid. Neptuuni aasta pikkuseks on 164,79 Maa aastat. Selle planeedi olemasolu ennustati matemaatiliste arvutuste alusel  juba enne, kui see 1846. aasta 24. septembril teleskoobiga avastati. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Tema poolt antud asukoha järgi avastasid planeedi saksa astronoom Johann Galle ja tema abiline Heinrich Louis d'Arrest.  Neptuun on esimene sihipärase otsimise tulemusel avastatud planeet. Selle asukoht õnnestus välja selgitada, sest Uraani orbiidi kaardistanud astronoomid märkasid planeedi liikumises häireid, mis olid seletatavad temast kaugemal asuva planeedi gravitatsiooniga. See päästiski valla jahi kaheksandale planeedile. Neptuuni avastamisest möödus kõigest 17 päeva, kui astronoom William Lassell leidis selle kuu Tritoni. Neptuuni ülejäänud 12 teadaolevat kuud avastati alles eelmisel sajandil, neist viimane alles 2003. aastal.  Läbimõõdult on Neptuun meie päikesesüsteemi planeetide seas suuruselt neljandal kohal ning massi poolest kolmas, olles 17 korda Maast raskem. Pärast Pluuto planeetide nimekirjast väljaarvamist ja kääbusplaneediks kvalifitseerimist 2006. aastal, sai Neptuunist kaugeim planeet Päikesest. Neptuun on gaasiline hiidplaneet, mida koos Uraaniga kutsutakse ka jäisteks hiidudeks, sest nad on Jupiterist ja Saturnist väiksemad ning neil leidub rohkem erineval kujul jääd, näiteks vett, ammoniaaki ja metaani.  Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist ning on küllaltki jäine - sealne atmosfääritemperatuur läheneb -218 kraadile. Neptuun on ka üsna tuuline ning puhanguti on seal tuulekiirus kuni 1900 km/h.Maalt on Neptuuni külastanud automaatjaam Voyager 2, mis möödus planeedist 1989. aasta augustis, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. Suurima lähenemise hetkel lahutas jaama kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 kilomeetrit.
