Otsimootorid mõjutavad mälu
Otsingumootorid muudavad seda, kuidas me õpime ja õpitu mäletamist, näitas värske uuring. Tänu internetile ei ole vaja lihtsaid fakte pähe õppida, sest alati on "eksperdina" käepärast otsimootorid. Selline niinimetatud ülekantava mälu nähtus on eksisteerinud alates inimeste omavahelise suhtlemise algusest peale. Inimesed on alati vajadusel toetunud ekspertide teadmistele ning alates trükitehnika leiutamisest ka raamatutarkusele. Mõlemal juhul piisab info saamiseks sellest, kui jätta meelde kes teab või kus info asub. Sarnaselt teadjate ja raamatutega kasutavad inimesed nüüd kollektiivse mäluna ka internetti, kus on lihtsalt palju rohkem informatsiooni. Ajakirjas Science avaldatud uuring, milles osales 46 tudengit, leidis, et värskelt õpitud faktid jäid katsealustele halvemini meede, kui nad arvasid, et neid on võimalik hiljem arvutist uuesti järele vaadata. Kui inimene arvab, et mingit fakti on võimalik kiiresti internetist järele vaadata on tal kalduvus seda mitte meelde jätta. Columbia ülikooli psühholoogi Elizabeth Sparrow' sõnul võib internet oma otsingumootoritega olla üheks järjekordseks ülekantava grupimälu vormiks. Kui rühmades saame küsida rühmakaaslastelt, siis internet on meie jaoks lihtsalt kasutajaliides jõudmaks paljude inimeste teadmisteni.  Ühes uuringu käigus läbiviidud eksperimendis pidid üliõpilased arvutisse trükkima viktoriinides kasutatavaid väiteid, näiteks "Al Capone'i visiitkaardil oli kirjas mööblikaupmees" või "Sinilinnud ei näe sinist värvi". Pooltele üliõpilastele öeldi, et nende poolt trükitud väited kustutatakse, teistele aga, et trükitu salvestati. Katsealustel paluti hiljem trükitud fakte meelde tuletada ning selgus, et rühmas, millele öeldi, et trükitud faktid kustutatakse arvutist, oli tulemus teise rühma omast peaaegu 40 protsenti parem. Vaatamata otsingumootorite, nutitelefonide ja serverimahtude kõikvõimsusele oli see uuring Sparrow sõnul alles esmane pilguheit võrgutööriistade ja tunnetuse vahelistele seostele. Siiani ole ülekantava mälu korral otseselt võrreldud, kuidas õppimine rühmas erineb õppimisest arvutiga.  Sparrow sõnul oleks huvitav võrrelda ka inimese enda teadmistel põhineva mälu ja ülekantava grupimälu toimimist, sest nende kasutamine võib mõjutada ka teisi mõttetegevuse protsesse. Näiteks võib oma mälestustele tuginev inimene meeldetuletamise käigus üle vaadata ja sünteesida ka teisi mälestusi.Uuring tõi välja ka huvitava asjaolu, et üliõpilased panid väikeseid muudatusi faktides, näiteks muudetud nime või kuupäeva, vähem tähele, kui nad enda arvates salvestatud mälestustele toetusid  (faktide mäletamine vähenes 87 protsendilt 78 protsendile).
