Inimajalugu on salvestatud inimese genoomis
Kõigi inimeste geenidesse on salvestatud elanikkonna suuruse andmed viimase miljoni aasta kohta. Siiani on eelajaloolisi populatsioonitrende aidanud tuvastada suure arvu elavate inimeste mitokondriaalse DNA järjestuste erinevuse analüüs. Sel teel saadud andmed ulatuvad aga ainult ühise esiemani, ehk mitokondriaalse Eevani, kes elas umbes 200 000 aastat tagasi Aafrikas. Põhjus peitub selles, et mitokondrites asuv mitokondri DNA kandub järglastele edasi emaliini pidi. Nüüd on teadlased aga võimelised seda ajalugu inimese genoomis sisalduvate andmete põhjal viis korda kaugemale minevikku jälgima.  Väheseid saadaolevaid inimese genoomi täielikke järjestusi kasutades võrdlesid  Richard Durbin Suurbritannia Sangeri instituudist ja Heng Li USA Broadi instituudist, kuidas alleelid genoomisiseselt erinevad. Alleelid on vanematelt päritud sama geeni kaks koopiat. Paljud koopiatevahelised erinevused viitavad sellele, et koopiad on eraldunud juba ammu. Sarnased koopiad on aga eraldunud alles hiljuti.  Tuhandete alleelide analüüs ning mutatsioonimäärade hindamine võimaldas teadlastel kindlaks määrata iga alleeli eraldumise aja ning selle põhjal välja arvutada populatsioonide suurusi minevikus. Kui näiteks mitmete alleelide eraldumise aeg on sama, siis pidi populatsioon sel ajal olema ilmselt väike ja geneetiliselt sarnane. Ajakirjas Nature avaldatud uuringus analüüsisid Durbin ja Li seitset täielikku genoomijärjestust, milledest üks pärines Hiinast ja üks Koreast, kolm olid Euroopa ning kaks Lääne-Aafrika päritolu.  Nad jõudsid järelduseni, et nii Euroopa kui Hiina populatsioonid kannatasid 10 000 - 60 000 aastat tagasi tõsise pudelikaelaefekti all, kuid Aafrika populatsioonide seas oli see samal ajal väiksem. Pudelikaelaefekt on ajutise geneetilise triivi üks erijuhte, mis tuleneb populatsiooni arvukuse järsust, kuid paari põlvkonna jooksul mööduvast langusest. Geneetiline triiv on geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades. California ülikooli geneetiku John Novembre'i sõnul oli ka varem teoreetiliselt teada, et inimese genoom sisaldab informatsiooni esivanemate populatsioonide suuruste kohta, kuid tänaseni puudus meetod selle informatsiooni kättesaamiseks.
