Terve ilm on neandertallase sugulasi täis
Meie esivanemad ja neandertallased olid omavahel vägagi lähedastes suhetes, kinnitab värske uuring. Montreali ülikooli geneetiku Damian Labuda juhitud töörühm avastas, et jupike väljaspool Aafrikat elavate inimeste X-kromosoomist pärineb neandertallastelt. Ajakirjas Molecular Biology and Evolution avaldatud artiklis kirjutavad teadlased, et kõigi väljaspool Aafrikat elavate inimpopulatsioonide seas esineb neandertallastelt pärinev X-kromosoomi segment. Uuringus analüüsiti 6092 kõigilt kontinentidelt pärit inimeste X-kromosoome.  Avastus kinnitab varasemaid hüpoteese, et varajased kaasaegsed inimesed ja neandertallased ristusid omavahel. Arvatakse, et neandertallaste esivanemad lahkusid Aafrikast 400 000 kuni 800 000 aastat tagasi. Umbes 30 000 aastat tagasi olid neandertallased väljasurnud. Kaasaegse inimese esivanemad lahkusid Aafrikast 80 000 kuni 50 000 aastat tagasi, mis viitab võimalusele, et nende teed võisid neandertallastega ristuda. Uuringu autorid usuvad, et  inimeste ja neandertallaste vaheline ristumine toimus kaasaegsete inimeste Aafrikast väljarände käigus Lähis-Idas. Pikka aega on vaidluse all olnud see, kas ristumine võis leida aset ka teist korda, sedapuhku Euroopa pinnal. Mais avaldatud uuring leidis, et neandertallased olid selleks ajaks juba Euroopast välja surnud, kui kaasaegne inimese jalg siia maailmajakku jõudis. Kümmekond aastat tagasi avastas Labuda koos kolleegidega inimese X-kromosoomis erinevana tundunud DNA-jupi ehk haplotüübi, mille päritolu tekitas neis küsimusi.  Kui 2010. aastal neandertallase genoomijärjestus avaldati, võrdlesid nad kiirelt 6000 maailma erinevates paikades elava inimese kromosoome neandertallase haplotüübiga. Neandertallase järjestus oli olemas kõikide kontinentide inimestel, sealhulgas austraallastel. Erandiks olid ainult Aafrikas Sahara kõrbest allapoole jäävates riikides elavad inimesed. Harvardi ülikooli geneetiku David Reichi sõnul olid Labuda ja tema kolleegid esimesed, kes tuvastasid juba enne neandertallase genoomi sekveneerimist, et väljaspool Aafrikat elavate inimeste geneetiline variatsioon võib pärineda neandertallastelt. Eelmisel aastal leidis eesti juurtega Rootsi geneetiku Svante Pääbo juhitud teadlasterühm neandertallase genoomi sekveneerides, et kõik väljaspool Aafrikat elavad inimesed kannavad endas neandertallase DNAd, mis viitab inimese ja neandertallase ristumisele.
