Adenoviirus liigub ahvidelt inimesele
Uut tüüpi adenoviirus tõvestas titi nimelist ahviliiki ja seda uurivaid teadlasi. Haigustekitaja suutis muutmatul kujul liikuda loomalt inimesele ning jääda inimesele nakkusohtlikuks. Adenoviirused on looduses laialt levinud. Neid leidub peaaegu kõigil selgroogsetel loomadel. Inimesel tekitavad adenoviirused erinevaid külmetusi, silmapõletikku, ka kopsupõletikku.  Uus viirusetüvi, mis sai nimeks TMAdV titi-ahvide adenoviirus, oli seni tundmatu.  "Viroloogid arvasid pikka aega, et adenoviirused pole võimelised loomadelt inimesele liikuma," ütles Charles Chiu, San Franciscos asuva California ülikooli viiruseuurija, kes haigustekitaja leidis. 2009. aastal oli ohtlik hingamisteede haiguste puhang Californias Davises asuvas primaatide uurimiskeskuses. Ühes hoones elas koos 65 Lõuna-Ameerika päritolu titiahvi, neist kolmandikul tekkis äge kopsupõletik. Ellu jäid üksikud. Chiu analüüsis koos oma kaastöölistega nakatunud ahvide koeproove ja tegi kindlaks, et taudi põhjustas senitundmatu viirus. Geenianalüüsi põhjal liigitasid uurijad pahalase adenoviiruste hulka, kuid selle genoom oli teistest seni teadaolevatest adenoviirustest erinev. Teadlasi tabas järgmine üllatus, kui nad üritasid leidu laboris kasvatada ning selgus, et viirus eelistas kasvupinnasena inimese rakke. See andis võimaluse arvata, et viirus võib nakatada ka inimesi. Chiu küsitles kõiki uurimiskeskuse töötajaid. Haigusnähud olid esinenud ühel teadlasel, kel oli kõige tihedam kokkupuude ahvidega. Ahviuurija kannatas gripilaadsete sümptomite all kuu aega. Lisaks haigestus veel üks tema pereliige, kes polnud kunagi ahvikasvandust külastanud. Titiahvid ei pruugi olla adenoviiruse algperemehed. Kuivõrd üle 80 protsendi nakatunud titidest surid, võib arvata, et selline suremus ei laseks viirusel looduses pikaajaliselt levida.  Inimestel esinevate adenoviiruste puhul võib suremus olla kuni 18 protsenti. Seetõttu oletavad viroloogid, et ahvid võisid viiruse saada kas inimeselt või mõnelt näriliselt. Praegu koguvad uurijad vereproove USAs, Brasiilias ja Aafrikas ning nende põhjal loodetakse viiruse päritolu kindlaks teha. Chiu sõnul ei maksa adenoviiruse epideemiat karta. Tema uurimisrühma liikmed analüüsisid USA lääneosas tervete veredoonorite proove ja selgus, et paaril inimesel on veres märkimisväärne kogus TMAdV-vastaseid antikehi. "Viirus puutus inimesega kokku juba pikka aega tagasi ning seda ringleb inimpopulatsioonis vähesel määral," selgitas Chiu.  Siiski on igasugune teave viiruste levimise kohta väga väärtuslik ning aitab haiguspuhangute ajal tõveallika päritolu selgitada. Chiu sõnul tekitab avastus hulga küsimusi selle kohta, kas adenoviirused võiksid olla geeniteraapia jaoks sobivad tööriistad. "TMAdV nakatab eri liike, kuid samal ajal on see inimeste hulgas haruldane. Seega võiks viirus sobida ravivektoriks, " ütles Chiu.  Uurimus ilmus ajakirjas PloS Pathogens.          
