Kuidas olla kahes kohas korraga?
Kvantmaailma seadused tunduvad kehtivat tillukestele objektidele. Füüsikuid on alati huvitanud, kas ka suured kehad alluvad kvantfüüsika reeglitele.  Populaarne on Erwin Schrödingeri mõttemäng kassist, kes saab olla korraga nii elus kui ka surnud. Schrödingeri kass paiknes kinnises kastis, kuhu oli peidetud ampull mürgiga. Ampulli pidi avama radioaktiivne kiirgus ning mürk oli kassile surmava mõjuga. Edasises arutluses järeldas Schrödinger, et kui mürgiampulli vallandava osakese kiirgumise tõenäosus on sama suur kui tõenäosus, et osake ei kiirgu, muutuvad võrdseks ka tõenäosused, et kass on elus või surnud. Saksamaal asuvas Max Plancki instituudi kvantoptikud plaanivad eksperimendis kasutada kera, mis on inimesele pisikene, kuid mikroilma mõistes hiigelsuur  nimelt koosneb see mitmest miljonist aatomist ning on suurem isegi mõnest viirusest. Plaanide kohaselt asetab katse kera olekute superpositsiooni ehk ülestab selle  nii asuks kera korraga kahes kohas. Selleks mõjutatakse 40 nanomeetrise läbimõõdulises õõnsuses asuvat klaaskera laseriga. Sel kombel hakkab kera liikuma ühest õõnsuse servast teise. Kuna valgust kiiratakse kvantide kaupa, muutub ka kera asend samalaadselt ning võib superpositsiooni ehk samaaegselt kahes kohas asumise saavutada. Ajakirjas Physical Review Letters ilmunud katsekirjelduse autor Oriol Romero plaanib selle läbi viia vaakumis ja madalal temperatuuril, et õhu molekulide liikumine eksperimenti ei mõjutaks. Eelmisel aastal demonstreerisid Santa Barbara füüsikud superpositsioonide võimalikkust 60 mikromeetri pikkusel metallribal. Kvantefekt esines siiski vaid ühe femtomeetri suurusel alal, mis vastab umbes aatomi laiusele. Ülestamist on üsna edukalt katsetatud nii süsiniku teisendi fullereeni kui mitmete teiste mõnesajast aatomist koosneva molekulidega. Romero  katseobjekt on tunduvalt suurem. Just see peaks tõestama, et kvantteooria peab paika ka makroskoopilises maailmas.    
