Uuring: viiendik imetajatest on väljasuremisohus
Loomaliikide vähenemise peamisteks süüdlasteks on põllumajandus ja jahipidamine. Vähemalt 20 protsenti kõigist teadaolevatest loomaliikidest on väljasuremise äärel ning kõige ohustatumad on suured loomad. Selliste tulemusteni jõudsid teadlased pärast 5487 imetajaliigi kaitseseisundi hindamist. Ajakirjas Philosophical Transactions of the Royal Society B avaldatud uurimistulemuste järgi on peamisteks väljasuremise põhjusteks laienev põllumajandus ja jahindus. Seega on ajaloo kõige tõsisema imetajate väljasuremise laine tekkepõhjuseks inimtegevus. Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) teadlane ja uuringu juhtiv autor Michael Hoffmann analüüsis koos kolleegidega IUCNi punase nimestiku jaoks aastatel 1996-2008 kogutud andmeid.  Kas tulekul on massiline väljasuremine? Teadlased vaatlesid väljasuremisohu osas toimunud muudatusi. Kuna väga paljude looduses elavate imetajate arvukus on kahanemas, tõstis uuring esile vaid kõige tõsisemad juhtumid. Paljud ohustatud liigid on suured loomad, nagu näiteks ninasarvikud, taapirid, elevandid, dugongid ja manaatid. Eriti ohustatud liikide nimistusse lisandus aga ka kaks Põhja-Aafrika kõrbepiirkondades elavat antiloobi liiki, kabegasell ja addaks.  Pideva küttimise tulemusena on kummaski liigis järele jäänud kõigest paarsada isendit. Hoffmanni sõnul on suured imetajad tihtipeale olnud seotud kõrgendatud väljasuremisohuga, sest lisaks muudele teguritele on nad sageli hõredalt levinud, neil on madalam sigimisvõime ja nad on kergemini kütitavad.  Lisaks suurusele on imetajate tõenäolise väljasuremise ettekuulutajaks ka nende eluala asukoht.  Näiteks peetakse Kagu-Aasiat piirkonnaks, kus toimub pidurdamatu üleküttimine.  Populatsioonide kahanemine toimub sedavõrd kiiresti, et alates 2008. aastast on juba mitmed ohustatud liigid ka tegelikult välja surnud. Näiteks võib tuua Jõulusaarel elanud nahkhiire liigi Pipistrellus murrayi. Kui 2009. aasta jaanuaris leidus selle liigi isendeid Jõulusaarel veel 20 ringis, siis sama aasta augustis oli neist järele jäänud ainult üks isend. Ohustatud on ka teised nahkhiire liigid, sest nende seas on teinud laastamistööd esmakordselt 2006. aastal avastatud valge nina sündroomiks nimetatav haigus. Vaatamata halbadele uudistele on siiski ka lootuskiiri - uuritud ajavahemikul kasvas liigikaitse osas tehtud pingutuste tulemusel 24 imetajaliigi arvukus. Ajakirjas PLos One avaldatud Singapuri riikliku ülikooli teadlase Brett Scheffersi juhtimisel läbiviidud imetajatele, lindudele ning kahepaiksetele keskendunud uuring näitas, et viimase 122 aastaga on taasavastatud vähemalt 351 väljasurnuks peetud liiki. Scheffersi sõnul surevad aga taasavastatud liigid ilma kaitsemeetmete rakendamiseta tõenäoliselt ikkagi välja.
