Miks stress DNAd kahjustab?
Pinges kehas on vähe pärilikkusainet kaitsvat valku.  Pidevat stressi seostavad rakubioloogid kromosoomikahjustuste tekkimisega.  Miks DNA stressi tõttu viga saab, pole siiani osatud täpselt selgitada. Duke´i ülikooli arstiteadlased avastasid mehhanismi, mis aitab selgitada stressi tõttu pärilikkusaines tekkivaid muutusi. Uurijad jäljendasid hiirte kehas stressi sel kombel, et süstisid neile adrenaliinisarnast ainet, mis mõjus beeta-adrenoretseptorite kaudu.  Neid retseptoreid leidub pea kõikide imetajarakkude pinnal. Nad reageerivad virgatsainetele ning mõjutavad näiteks lihastoonust ja südame tööd. Teadlased leidsid, et selliselt tekitatud stressiolukord tekitas kehas muutusi, mille tõttu võisid hakata kuhjuma ka kromosoomikahjustused. Nelja nädala jooksul tehtud katsed näitasid, et pikaajaline stress viib kehas alla valgu p53 taseme. See valk kontrollib kahjustunud DNA parandamist ja rakkude programmeeritud surma ehk apoptoosi. Muutused proteiini kodeerivas geenis on tihti kasvajate tekkimise põhjuseks.  Bioloogid kutsuvad molekuli seetõttu naljatlevalt ka genoomi valvesõduriks. "Hiirte abil loodud mudel võib aidata selgitada, miks krooniline stress tekitab inimestel erinevaid tervisehädasid," ütles uurimuse autor Robert J. Lefkowitz. Tema sõnul on p53 hulga vähenemine peamiseks põhjuseks, miks pinges närilistel esines palju kromosoomimuutusi.  Nüüd soovib uurija selgeks teha, kuidas pikaajaline reaalne stress hiirte pärilikkusainele mõjub. Uurimus ilmus ajakirjas Nature.    
