Inimese aju käib alla. See on inimlik
Šimpanside ning inimeste aju tomograafipiltide analüüs näitas, et inimese aju taandareneb vananedes, kuid ahvidel selliseid muutusi ei teki.  Inimaju on võimas, paraku mandub see vananedes. Teadaolevalt on inimene ainuke loomaliik, kellel esineb närvisüsteemi kiire mandumisega seotud haigusi, näiteks Alzheimeri tõbe.  Ka loomulikus tempos toimuval vananemisel tekivad ajus muutused, mille tagajärjel mälu nõrgeneb ja õppimisvõime aeglaselt kaob. Reesusahvidega tehtud uuringutest on teada, et nende loomade vananemisel ajus erilisi muutusi ei toimu.  Nende ahvide ja inimese ühised eellased lahknesid juba 30 miljonit aastat tagasi.  George Washingtoni ülikooli antropoloog Chet Sherwood soovis kindlaks teha, millal evolutsioonis aju vananemisega seotud muutused tekkisid.  Selleks uuris ta nii inimese kui ka meie lähimate sugulaste šimpanside ajusid magnetresonantstomograafiga ning võrdles ajumahu ja ajuosade suuruse muutusi. Selgus, et vananedes vähenesid inimesel kõikide ajuosade mõõtmed. Ahvidel märkimisväärseid muutusi ei leitud.  Sherwood järeldas, et vananeva aju väiksemaks muutumine on evolutsioonis uus nähtus ning võib olla põhjustatud inimese pikast elueast.  "Paljudel imetajatel tekivad vananedes kerged närvitegevuse kahjustused, kuid vananeva inimesega toimuvad muutused on kõige ulatuslikumad," ütles Sherwood. Inimene on eriline loomaliik. Vananemisel tekkivad ajukahjustused on hind, mida maksame oma käsutuses oleva võimsa närvisüsteemi ning pika eluea eest,lisas ta. Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.  
