Ürglind osutus sauruseks
Üle 150 aasta on paleontoloogid pidanud arheopterüksi vanimaks teadaolevaks linnuks. Tegelikult võis iidne elukas olla lendav saurus, näitas Hiinast leitud uute kivististe uurimine.  Paljud saurused lendasid, kuid suur osa sellistest liikidest suri välja.  Vaid üksikud andsid alguse uuele loomarühmale - lindudele. Ürglinnu kivistis leiti esmakordselt 1860. aastal Saksamaalt.  See oli aeg, kui ilmus Darwini kuulus teos "Liikide tekkimine". Arheopterüksist sai üsna pea evolutsiooni ja selle uurimise sümbol. Hiljuti Hiinast leitud pisikese sauruse säilmed võivad kuulsa liigi vanima linnu aust ilma jätta.  Tibatilluke eelajalooline roomaja sarnaneb arheopterüksile ning põhjaliku morfoloogilise analüüsi põhjal väidavad Hiina teadlased, et ürglind oli selle liigi eellaseks. Ajakirjas Nature ilmunud uurimuse autor Xing Xu leidis hiljuti avastatud kivististe hulgas väikese tiibadega sauruse.  Tibatilluke ürgroomaja sai nimeks Xiaotingia zhengi, elusana võis ta kaaluda vähem kui kilogrammi ning oli üks kõige väiksematest sauruseliikidest.  Xiaotingia elas umbes 160 miljonit aastat tagasi Lääne-Hiinas. "See pisike saurus on kehaehituselt arheopterüksile väga sarnane. Meie analüüs näitab, et arheopterüks on temast veel algelisem. Seega kuulub ürglind hoopis sauruste hulka," selgitas Xu. Tagandatud arheopterüksi koha võtavad elusolendite sugupuul üle üle teised tuntud fossiilid.  Peamisteks kandidaatideks vanima linnu austavale nimetusele on Epidexipteryx ning Epidentrosaurus. Xu sõnul elasid need algelised linnud umbes 160 miljonit aastat tagasi praeguse Mongoolia aladel.    
