Linnu nokk on konditsioneer
Põhja-Ameerika väikesed värvulised sidrikud on kõigesööjad linnud. Eri liikidel on väga sarnane elupaik ning ühesugused elukombed, kuid nende nokad on erineva suurusega. Kuumas kliimas elutsevate lindude nokk on jahedate piirkondade liikide omast märgatavalt suurem, see aitab sidrikutel palavusega hakkama saada.  Smithsoniani instituudi teadlased uurisid viit liiki sidrikuid, kes elavad mereäärsetel aladel. Elutingimused on seal üsna rasked  tõus ja mõõn hoiavad taimestiku madalana ning varjevõimalusi on vähe.  Sidrikud on kõigesööjad, kes tarvitavad nii taimset kui loomset toitu. Uurimuse autorit Russell Greenbergi huvitas see, mis võiks nii sarnastes elupaikades elutsevate liikide puhul erinev olla. Selgus, et üks peamisi erinevusi oli noka suurus. Mõõtsime üle tuhande linnu nokkasid. Nad olid eri liikidest, kuid sõid sama toitu ja elasid sarnastes elupaikades. Nokad seevastu olid väga erinevad,"selgitas Greenberg. Tema sõnul tuli lindude elutingimuste täpsemal analüüsimisel välja, et noka suurus sõltus elupaiga keskmisest suvisest temperatuurist.  Soojema kliimaga aladel elasid suurema nokaga linnud. Greenbergi arvates viitab avastus sellele, et sidrikute nokk töötab konditsioneerina.  Linnud ei higista Oletust toetab hiljuti ilmunud uurimus, kus näidati, et Lõuna-Ameerikas elava linnu tuukani kogukas nokk on veresoonterikas ning aitab linnul end palavuse käes mugavalt tunda. Greenbergi sõnul on nokal põhinev jahutussüsteem väga tõhus ning suurema noka omamine võb olla asjalik evolutsiooniline taktika,et kuumas kliimas ellu jääda. Seda enam, et linnud ei higista. Kui neil väga kuum hakkab, peavad nad varju otsima. Linnud võivad end jahutada ähkides ja lõõtsutades, kuid selline käitumine suurendab veekaotust ja on seetõttu ohtlik. Kehaosade kasutamine konditsioneerina on levinud ka teiste loomade seas.  Näiteks kõrbes elavad jänesed annavad liigset soojust ära pikkade ja veresoonterohkete kõrvade abil. Samal põhimõttel töötab ka kalkuni lott.  Mida suurem on kehapind, seda efektiivsemalt saab soojust ära anda. Külmas kliimas on loomadel soojuskao vältimiseks lühemad jäsemed ja väiksem kehapind. Nokkade erinevusest on seni räägitud peamiselt seoses toitumisega.  Rähni pikk ja terav nokk on ideaalne üraskite jahtimiseks, käbilindude nokast aga on saanud suurepärane seemnete kättesaamise tööriist. Greenbergi arvates võib see teooria rahulikult koos keha jahutamist puudutavate oletustega koos eksisteerida.  Ilmselt mõjutab noka suurust nii kliima kui ja linnu toitumine.  Uurija alustas lindude nokkadest termokaamerga tehtud piltide analüüsimist, et täpselt teada saada, kuidas sidrikute keha soojust ära annab. Uurimus ilmus ajakirjas Ecography.  
