Ajusignaalid aitavad kiiremini pidurdada
Autojuhi ajusignaalide ärakasutamine võib lühendada sõiduki pidurdusmaad ja hoida ära avariisid, näitas värske uuring. Berliini tehnoloogiainstituudi teadlased  kasutasid  juhtide pidurdamisel abistamiseks esmakordselt ajusignaale, mille tulemuseks olid palju kiiremad reageerimisajad, mis aitaksid ära hoida tuhandeid juhtimisvigadest tulenevaid liiklusõnnetusi. Teadlased demonstreerisid elektroentsefalograafiat (EEG) ehk aju elektrilise intensiivsuse mõõtmist kasutades, et juhi kavatsuse pidurdada suudab mõtteid lugev süsteem koos kaasaegsete liiklusanduritega avastada  tavalisele piduripedaalile vajutamisest 130 millisekundit kiiremini. Sajakilomeetrilise tunnikiiruse juures võrdub see pidurdusmaa lühenemisega 3,66 meetri ehk keskmise väikeauto pikkuse võrra. Teadlaste ajakirjas Journal of Neural Engineering avaldatud uuring tuvastas ajupiirkonnad, mis on pidurdamisel kõige aktiivsemad. Juhi mõtete lugemise kaudu abistamise võimalikkust demonstreerisid teadlased juhtimissimulaatori abil.  Lisaks aju elektrilise intensiivsuse mõõtmisele otsustasid teadlased mõõta ka elektromüograafilist (EMG) aktiivsust, mille kutsub esile lihaspinge jala alaosas ning mida on võimalik kasutada jala liikumise avastamiseks enne, kui see tegelikult piduripedaalile vajutab. Teadlased tegid katseid juhtimissimulaatoriga, pannes 18 uuringus osalenud vabatahtlikku juhtima ekraanile kuvatud autot. Samal ajal oli nende peanaha külge ajuaktiivsuse mõõtmiseks kinnitatud rida elektroode. Katsealustel paluti kurvilisel ja tiheda liiklusega teel sajakilomeetrise tunnikiiruse juures hoida arvuti poolt juhitava eessõitva sõidukiga 20 meetrist pikivahet.  Juhuslike ajavahemike järel tekitas eessõitev sõiduk äkkpidurdustega, millest andsid märku sõiduki pidurituled, hädapidurdamist nõudvaid liiklusohtlikke olukordi. Katsealuste reageerimishetkedel koguti nende EEG ja EMG andmed. Võrdluseks salvestasid teadlased ka jala gaasipedaalilt võtmisest piduripedaalile vajutamiseni kulunud aja, mõlema sõiduki aeglustumise ning sõidukite pikivahe. Algsete EEG salvestuste abil määrasid teadlased kindlaks, millised ajupiirkonnad olid pidurdamisel kõige tundlikumad ning kohendasid süsteemi vastavalt sellele paremini toimivaks. Uuringus kasutati ka hiljuti loodud hübriidsüsteeme, mille puhul suudavad välised laserid ja andurid tajuda autoga peatselt juhtuvat avariid, mistõttu  piduripedaali vajutamisel toimub automaatselt hädapidurdamine. Sellised süsteemid toetuvad siiski inimesepoolsele füüsilisele reaktsioonile, mida mõtteid lugev süsteem saaks vaid abistada.Teadlased kavatsevad järgmiseks testida süsteemi maanteel, et veenduda selle kasutamise võimalikkuses reaalses liikluses. Süsteemi kasutuselevõtu muudab hetkel keeruliseks asjaolu, et juht peab kandma 64 anduriga EEG-mütsi, mille pähe sättimine võtab aega umbes pool tundi, kuid teadlased tegelevad väiksemate ja kergemate versioonide väljatöötamisega.
