Maal võis alguses olla kaks kuud
Maa väiksem kuu võis hävida kokkupõrkes Kuuga. Ajakirjas Nature avaldatud värskes uuringus väidavad teadlased, et kahe kuu kokkupõrge võib selgitada Kuu tagaküljel asuvate saladuslike mägede olemasolu.  Uuringus osalenud teadlaste sõnul sai Kuu tagaküljele aine lisandumine võimalikuks tänu suhteliselt väikesele kiirusele kokkupõrke hetkel. Teadlase loodavad, et NASA kuumissioonide poolt kogutud andmed tõendavad või vaidlustavad nende teooria järgmise aasta jooksul. Aastakümneid on teadlased murdnud pead, miks Kuu nähtav külg on tasane ja kraatritega, tagaküljel aga kõrguvad üle kolme kilomeetri kõrgused mäestikud ning kraatreid on palju rohkem.  Kuu kaheks jagunemise osas on mitmeid teooriaid. Ühe teooria järgi võis selle põhjustada loodete käigus tekkiv soojus, mille tekkepõhjuseks oli Maa külgetõmbejõu mõju kunagi Kuu pinna all voolanud vedelale kivimile.  Värske uuringu järgi võib Kuu poolkerade erinevus tuleneda aga hoopis pikaajalistest kosmiliste kokkupõrgete seeriatest. Uuringu autorid väidavad, et Maad tabas ligikaudu neli miljardit aastat tagasi umbes Marsi suurune planeet. Seda teooriat tuntakse ka katastroofihüpoteesina, mille kohaselt eraldus Maast kokkupõrke tagajärjel hulgaliselt materjali, millest moodustuski Kuu. Kokkupõrge väikesel kiirusel Samast materjalist võis moodustuda aga ka teine väiksem kuu, mis jäi Maa ja Kuu külgetõmbejõudude meelevalda. Berni ülikooli astronoomi ja uuringu ühe autori Martin Jutzi sõnul, ei ole tegelikult mingit alust arvata, et kokkupõrke tagajärjel moodustus ainult üks kuu. Olles olnud miljoneid aastaid Maa ja Kuu vahele "kinni jäänud", asus väiksem kuu kokkupõrkekursile oma suurema vennaga, põrkudes sellega kiirusel umbes 2,4 kilomeetrit sekundis. Sellise kiiruse juures oli kokkupõrge küllaltki leebe ning see ei põhjustanud tohutuid lööklaineid ega sulamist. Kokkupõrke hetkel pidi suuremal kuul olema õhukese koore all magma ookean. Uuringu autorid väidavad, et kokkupõrke tulemusel kuhjus Kuu pinnale ainet, millest moodustusidki Kuu tagaküljele mäed ning koore all asuv magma paigutus ümber Kuu nähtavale küljele. Seda teooriat toetavad ka NASA kosmosesondi Lunar Prospector vaatlustulemused. Teadlased usuvad, et üks viis nende teooria tõestamiseks on nende mudelite võrdlemine Kuu täpse sisemise struktuuriga, mis saadakse NASA kuu-uurimise sondilt Lunar Reconnaissance Orbiter.
