Kas saurused magasid talveund?
Külmematel aladel elanud hiidroomajad olid ka jahedamal aastaajal tegusad, näitas sauruseluude analüüs.  Hiigelsuuri roomajaid leidus kriidiajastul nii soojematel kui külmematel aladel. Lõunapoolusel oli siis tunduval soojem kui praegu, kuid roomajate jaoks oli kliima siiski külmavõitu.  Keemiliste elementide ja kivististe põhjal arvavad muistse ilmastiku uurijad, et tolleaegne keskmine aastane temperatuur ei ületanud kümmet kraadi Celsiuse järgi.  Nii oletasid mõned teadlased kivististe põhjal, et vähemalt osad sauruseliigid võisid olla võimelised talvituma. Nimelt leiti kahe liigi fossiilidelt märke luukasvu peatumisest, mis vihjab talveunele. Sügava talveune käigus viiakse ainevahetus ülimadalale tasemele ning kehatemperatuur langeb. Seda viisi kasutavad külma aastaaja üleelamiseks kõik tänapäevased põhjapoolsetel aladel elavad roomajad, aga ka näiteks nahkhiired.  Taliuinaku puhul on kehasoojus kõrgem ja ainevahetus kiirem, nii veedavad talve näiteks karud. Montana ülikooli doktorant Holly Woodward uuris põhjalikult 160 miljonit aastat tagasi Austraalias elanud sauruste kivistisi. Austraalia paiknes siis lõunapolaarjoonel.  Tolleaegseid sauruseleide on vähe uuritud. Woodward analüüsis 18 liigi luujäänuseid ning tema arvates ükski nendest liikidest talveunne ei jäänud.  Woodwardi sõnul ei erinenud külmemas kliimas elanud sauruste füsioloogia teiste hiidroomajate kehatalitlusest. Kuidas saurused jahedas ellu jäid, selle kohta ei osanud teadlane uut teooriat välja pakkuda.  Võimalik, et polaarsaurustel oli näiteks paksem rasvakiht, samuti võisid nad külma saabudes soojematele aladele rännata. Uurimus ilmus ajakirjasPLoS ONE.  
