Päikesesüsteemist avastati kolm uut võimalikku kääbusplaneeti
Päikesesüsteemi kauge piirkonna uurimisel avastati kolm jäist taevakeha, mis võivad olla kääbusplaneedid. Kääbusplaneet on planeedist väiksem, kuid asteroidist suurem taevakeha, mis on orbiidil ümber päikese ja omab piisavat massi ületamaks jäiga keha jõud nii, et saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu ümmargune) kuju. Kääbusplaneedid koosnevad enamasti jääst ja mineraalidest. Kääbusplaneetideks ei loeta taevakehade kaaslasi. Avastatud kääbusplaneedi kandidaadid asuvad Kuiperi vöös. Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi. See asub Päikesest umbes 30-55 astronoomilise ühiku kaugusel ning on sarnaselt jäätunud asteroidide vööga risustatud jääkamakate, jäätunud metaani ja ammoniaagiga. Võrdluseks, Maa liigub Päikesest kõigest ühe astronoomilise ühiku kaugusel asuval orbiidil. Washingtoni Carnegie instituudi astronoomi Scott Sheppardi juhitud rühm astronoome kasutas Kuiperi vöö varem uurimata piirkondades taevakehade otsimiseks Tšiili Las Campanase observatooriumi teleskoopi. Muuhulgas vaatlesid nad ka vöö lõunapoolset osa ja galaktikaekvaatori tasandit ning avastasid kokku 14 kummalist taevakeha. Avastatud taevakehadest 11 on planeedile sarnanemiseks liiga väikesed ning need on tõenäoliselt lihtsalt tavalised jääst ja kivist kamakad. Kolme taevakeha läbimõõt on aga üle 400 kilomeetri. Selline läbimõõt on piisav, et taevakeha enda gravitatsioonijõud võiks sellele kera kuju ja ühtlasi ka kääbusplaneedi staatuse anda. Kääbusplaneetide kategooria tekkis 2006. aastal. Selleks ajaks olid astronoomid leidnud kolm uut taevakeha, mis olid sama suured kui Pluuto ning Rahvusvaheline astronoomialiit oli sunnitud planeetide jaoks välja mõtlema uue ja täpsema definitsiooni. 2006. aastal kinnitatud definitsiooni järgi nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis tiirleb ümber Päikese; on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju; on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse"). Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Lisaks Pluutole on meie päikesesüsteemis kääbusplaneedi staatuse saanud veel neli taevakeha: Ceres, Eris, Haumea ja Makemake. NASA on kääbusplaneetide lähemast uurimisest äärmiselt huvitatud. Hetkel on Pluuto süsteemi suunas teel kosmoseaparaat New Horizons ning 2015. aasta juulis peaks see sealt möödudes uurima kääbusplaneeti ja selle kuusid. Kosmosesond Dawn on hetkel asteroid Vesta juures, kuid jätkab pärast aasta aega kestvaid uuringuid teed Cerese suunas.  
