Miks ei suuda inimene endale uut südant kasvatada?
Inimese südamelihasrakud võivad olla kaotanud regenereerumisvõime, et süda võimalikult tõhusalt töötada saaks. Rakke ümber programmeerides saaks südamekahjustusi ravida, loodavad Los Angelese uurijad.  Inimesel on väga piiratud regeneratsioonivõime võrreldes näiteks vesilike ja salamandritega. Hiirtega tehtud katsed näitavad siiski, et imetajate südamel on esimesel elunädalal taastumisvõime olemas.  Los Angeles asuva California ülikooli teadlane Robb MacLellan uuris hiire südamelihasrakke koekultuuris ja elusatel loomadel. Ta usub, et inimese südamelihasrakke saab sel moel ümber programmeerida, et kahjustatud elund end ise parandaks.  "Kahepaiksetele on võime südamelihase rakkude kella tagasi keerata ja sel kombel vigastatud südant parandada. Kui suudaksime paljunemisvõime taastada inimrakkudel, saaksime ravida näiteks infarktikahjustusi," ütles MacLellan. Inimese loote arengus tekivad südamelihasrakud vastavatest eellasrakkudest . Kui süda on moodustunud, siis südamelihasrakud küpsevad ning kaotavad oma paljunemis- ja regenereerumisvõime. MacLellan usub, et inimese südamelihasrakkude sellisel arengumustril on oma otstarve - küpsed täiskasvanud südamerakud on väga efektiivsed. Inimese süda on suur organ ning vereringe säilitamiseks peab see usinalt töötama "Pidime oma arengus tegema kompromissi kõrge töövõime ja regeneratsioonivõime vahel. Nii ongi inimesel tugev süda, mis ei suuda end parandada,"ütles uurija. MacLellani sõnul on võimalik proovida rakkude kella tagasi keerata lülitades välja paljunemist blokeerivad valgud. Kui vigane kude on parandatud, peaksid rakud suutma oma endise seisundi taastada.  Mclellani arvates oleks sellise meetodi eeliseks see, et pole vaja tüvirakke. Inimese enda südamelihase rakud toodaksid uusi lihasrakke. Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Cell Biology.    
