Kavalad kalmaarid toodavad eri suuruses spermatosoide
Jaapanis elutsev kalmaariliik toodab kahte tüüpi spermatosoide. Peajalgsed - kalmaarid ja kaheksajalad on tigude sugulased, kuid nende paljunemine on maismaal elavatest hõimlastest täiesti erinev.  Peajalgsete suu juures on kombitsad. Ühte nendest kasutab isasloom selleks, et pulmamängu ajal võtta kokkukleepunud spermapakike ning see emaslooma kehas erilisse õõnde asetada.  Pärast seda jääb isasloom emase juurde ja ootab munemise ära. Nii saab isane kindel olla, et just tema seemnerakud viljastavad munad.  Kalmaaridel otsustab partnerivaliku emane, kes valib tavaliselt mõne suurema isase.  Isased peibutavad emaseid oma koguka värvilise kehaga ning võivad ka omavahel võidelda. Tillukestel isaskalmaaridel ei tundu üldse šanssi olevat. Kui kasvust jääb puudu, tuleb seda kompenseerida kavala käitumisega Tokyo ülikooli teadlane Yoko Iwata leidis, et ühel kalmaariliigil esinevad kahte tüüpi isassugurakud.  Liik Loligo bleekeri on Euroopas levinud kalmaaride sugulane. Väikesed isased varitsevad munevaid emaseid ja asetavad oma spermatofoorid emaslooma lähedale.  Nii saavad ka nende sugurakud mõned munad viljastada.  Väike isaskalmaar ei suuda suuremaga duelli pidada, kuid tema spermatosoidid on igati konkurentsivõimelised.  Kui Iwata uuris kalmaaride spermatosoide laboris, selgus, et väikeste isaste seemnerakud on väga suured.  Tillukeste isaskalmaaride spermatosoidi pikkus oli keskmiselt 99 mikromeetrit.  Pulmamängus emase tähelepanu köitnud suurtel isastel oli seemnerakk vaid pisut üle 70 mikromeetri suurune.  Mõlemat tüüpi seemnerakud on viljastamisvõimelised ja liikuvad.  Kuid suurem spermatosoid suudab ellu jääda ka väljaspool emase keha. Väiksemad seemnerakud pole selleks võimelised. Pisikestel isaskalmaaridel ei ole küll palju järeltulijaid, kuid siiski on tegemist efektiivse paljunemistaktikaga. Praegu pole teada ühtegi teist loomaliiki, kellel esineks kahte tüüpi isassugurakke. Uurimus ilmus ajakirjas BMC Evolutionary Biology.  
