Puud tekkisid seniarvatust palju varem
Värskelt avastatud kivistised lükkavad puidu tekke vähemalt 10 miljoni aasta võrra varasemasse aega. Kivististes, milledest üks leiti Prantsusmaal 407 miljoni aasta vanustest kivimitest, on säilinud umbes 12 sentimeetri pikkused tüvede jäänused. Rakkude suurus ja asetus tüvede südamikes ning eelkõige pikad ja peenikesed üle mitme aastarõnga ulatuvad kiirte sarnaselt tüve keskmest väljapoole suunatud rakud on puidu tunnusteks. Taimede väike suurus ning tihedaseinaliste rakkude olemasolu tüvedes viitab sellele, et avastatud puittaim pidi vett pinnasest efektiivselt kätte saama, kirjutavad teadlased ajakirja Science võrguväljaandes avaldatud uuringus.    Uuringu autorite sõnul oli avastatud puittaimede eluajal Devoni ajastu (416...359 miljonit aastat tagasi) alguses süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris kahanemas, mis omakorda vähendas taimede veekasutuse efektiivsust ning suurendas nende vajadust vee järele. Kuigi esimesed puu normaaltüübist kõrvalekalduvad puittaimed olid väikesed, kasutasid järgnevad liigid ära puidu strukturaalset tugevust ning kõigest mõne miljoni aastaga oli osa neist omandanud puule sobiliku kõrguse.
