Elektrooniline tätoveering võimaldab jälgida inimese seisundit VIDEO
Ajutise tätoveeringuna naha külge kleebitav elektrooniline seade võib teha meditsiinilises seires revolutsiooni. Kui arstidel on vaja jälgida patsiendi kehasüsteeme südamelöökidest ajutegevuseni välja, peavad nad selleks praegu kasutama kobakaid elektroonilisi seadmeid ning kinnitama inimese nahale kleepuva geeli abil elektroodid. See muudab patsiendi tervisliku seisundi jälgimise pärast haiglast lahkumist arstide jaoks keeruliseks. Illinoisi ülikooli teadlase John Rogersi sõnul on sellised seadmed küll kasulikud kliinilistes tingimustes, kuid tavaelus seavad need piiranguid liikumisele ning põhjustavad pikaajalisel kasutamisel nahaärritust. Ajakirjas Science avaldatud artiklis kirjutab Rogersi juhitud teadlasterühm, et liikumispiirangutest vabanemiseks lõid nad uue epidermilise elektroonikaseadme, mis on paindlik, elastne ja inimnaha tihedusega. Selleks kasutasid nad räni ja galliumarseniidi, mida tavaliselt kasutatakse transistorite, dioodide ja takistite valmistamiseks. Neist ainetest valmistasid nad paari nanomeetri paksused juhtmed, millele anti lookleva jõe kuju. Sellistel lookleva kujuga nanojuhtmetel on omadus venida ja kokku tõmbuda, mis võimaldab luua nahaga võrdse paindlikkusega elektroonilisi seadmeid. Seejärel moodustasid teadlased juhtmetest vooluringid ning asetasid need õhukesele kummilapile. Kumm kaeti vees lahustuva kaitsva plastikkihiga, mille tulemusel saadi 40 mikromeetri paksune lapp. Lapi saab nahale kinnitada sarnaselt ajutise tätoveeringuga - see asetatakse nahale, hõõrutakse kaitsekihi lahustumiseks märja näpuga ning jäetakse seejärel kuivama. Nutikat tätoveeringut hoiavad paigal kahe pinna kokkupuutel alati esinevad nõrgad intermolekulaarsed jõud ehk nõrgad elektrostaatilised vastasmõjud molekulide vahel. Kuna vooluring on pehme ja naha tekstuuriga sobimiseks piisavalt veniv, on kahe pinna vaheline kontakt piisavalt hea, et seade mitu päeva paigal püsiks. Stiiliteadlike patsientide jaoks on seda võimalik ühendada ka tavalise ajutise tätoveeringuga. Eeluuringus paigaldasid teadlased elektroonilised lapid vabatahtlike kõrile. Kui vabatahtlikud rääkisid, suutis õhukene elektroonikaseade tuvastada naha all lihaste liikumisega seotud elektrilisi muutusi. Avastatud signaalid edastati seejärel arvutialgoritmile, mis suutis erinevate sõnadega seotud signaale eristada ning võimaldas vabatahtlikel suuliste käskluste abil videomängu mängida.Esimese põlvkonna meditsiinilised lapid suudavad jälgida elektrofüsioloogilisi signaale, mis on seotud südame, muude lihaste ning ajutegevusega. Rottide peal läbiviidud katsete käigus suutsid teadlased stimuleerida ka lihaste kokkutõmbumist. 
