Miks jalutu unes tantsu lööb?
Puuetega inimeste unenägude uurimine aitab selgitada, miks me und näeme. Unenäod võivad tunduda ärkveoleku segase järellainetusena, kuid on siiski midagi enamat kui kummaliselt kokkusegatud mälestused. Teooria unenägude seotusest argipäevaga pärineb juba Sigmund Freudilt, kelle arvates põhinesid kõik unenäod mingitel kogemustel, pärinegu need siis möödunud päevast või kaugemast minevikust. Ainult kogemustega pole siiski võimalik kõiki unenägusid seletada, näiteks on selliseks unenäoks sageli esinev unes lendamine. Praegu pole ühtegi üldtunnustatud selgitust selle kohta, miks inimene und näeb.  Paljud uneuurijad usuvad siiski, et unes kogetakse väga erilisi emotsioone, millel enamasti on mingi seos tavaeluga olemas. Alan Hobson Harvardi ülikooli arstiteaduskonnast ning Bonni ülikooli uurija Ursula Voss kogusid unenägude kirjeldusi erinevatelt inimestelt, kelle hulgas oli nii kurttummasid, sünnist saati halvatuid kui ka terveid inimesi. Katsealused pidasid kahe nädala jooksul unepäevikut ning pöörasid erilist tähelepanu unes tehtud liigutustele ning erinevate meelte abil kogetule.  Tuli välja, et puudega sündinute unenäod ei erinenud oluliselt tervete inimeste omadest. Umbes 80 protsenti kurtide unenägude kirjeldustest ei peegeldanud kordagi puude olemasolu: paljud rääkisid unes vabalt, samuti olid nad võimelised kuulma ja kõnest aru saama. Ka halvatuna sündinute unekogemused oli sarnast laadi: oma unenägudes nad jalutasid, jooksid või tantsisid.  Võiks arvata, et kui halvatu näeb end unes kõndivat, on selle põhjuseks tema suur soov oma jalgu kasutada või mõjutab teda teiste kõndijate nägemine. Ursula Vossi arvates võivad unenägudes puuete kadumise põhjused olla sügavamad.  Kurttummad kirjeldasid oma unekogemustes, et nad mitte ei näinud end rääkivat, vaid teadsid alateadlikult, et räägivad. Sama kehtis ka halvatute kohta. Voss oletas seetõttu, et unenäod kasutavad ära liikumise ning kõnelemise representatsioone, mis on ajus olemas ning ei sõltu ärkveloleku reaalsusest. Uurija väitel ongi inimajul kaasasündinud võime luua erinevaid päriselu matkivaid kogemusi, sealhulgas ka funktsioneerivate jäsemete ja meelte omi.  Oletuse testimiseks plaanivad  uneuurijad kokku panna une ajal tehtud aju elektroentsefalogrammid ning unenägude kirjeldused, et aru saada, millised aju osad unenäo ajal aktiveeritud on. Uurimus ilmus ajakirjas Consciousness and Cognition.  
