Küüned on pärandus ürgsetelt ahvidelt
Inimahvidele ja inimesele iseloomulikud sõrmeküüned tekkisid umbes 55 miljonit aastat tagasi, näitas Florida ülikooli teadlaste uurimus.  Maniküüritarvetele kulutavad inimesed kõvasti raha. Kuid küüned ei pea ainult moetrendidega kaasas käima. Need nahamoodustised kaitsevad varbaid ja sõrmi ning on lubanud inimese kätel osavaks areneda. Varasemal ajal on evolutsiooniuurijad oletanud, et tänapäevastele inimahvidele ja inimesele iseloomulikud küüned tekkisid siis, kui imetajate keha hakkas suuremaks muutuma. Ameerika Ühendriikidest leitud kivististe uurimine lubab arvata, et esimesed küünekandjad olid pisikesed poolahvidele sarnanevad loomad. Teilhardina brandti oli tilluke leemurilaadne loom, kes suutis hõlpsasti puude otsas ronida. Vähem kui 15 sentimeetri pikkune olevus oli kõigesööja.  Ta elas ligikaudu 55 miljonit aastat tagasi, kui kliima oli üsna soe.  Tolleaegsed imetajad olid üsna tillukeste mõõtmetega.  Looma sõrmelülide uurimisel jõudsid paleontoloogid Ken Rose ja Jonathan Bloch järeldusele, et tal olid küüned olemas.  See teeb temast esimese ürgse primaadi, kelle jäsemed võisid selle poolest meie omadele sarnaneda. Ürgsetel esikloomalistel olid enamasti tugevad küünised, kuid just tänapäevaseid ahve iseloomustavad ettepoole suunatud silmad, suur aju ning inimesele sarnaste sõrme- ja varbaküünte esinemine. Uurimus ilmus ajakirjas American Journal of Physical Anthropology.  
