Varases ürgmeres võis olla hapnikku
Hapnikku kasutavad elusorganismid võisid tekkida varem, kui seni arvati.  Elusorganismidele vajalikku hapnikku on tänapäeval õhus ligi 21 protsenti.  Ürgsel Maal oli hapnik tunduvalt haruldasem.  Hapnikusisaldus hakkas atmosfääris tõusma umbes 2,3 miljardit aastat tagasi ning see muutis oluliselt elustiku arengut. Hapnikku võis Maal leiduda veel varem, kuid mitte õhus, vaid hoopis veekogudes, oletavad Massachusettsi tehnoloogiainstituudi uurijad.  Umbes kümme aastat tagasi leidsid geokeemikud settekivimitest steroidide jälgi.  Need molekulid on paljude elusolendite rakumembraanide ehituskivid.  Selliste molekulide tootmiseks on vaja hapnikku.  Näiteks kolesterooli sünteesiks on vaja vähemalt kümmet hapniku molekuli.  Seetõttu on mõned muistse elustiku uurijad pidanud noid kivistisi esimesteks tõenditeks hapniku leidumise kohta. Massachusettsi Jacob Waldbauer ja tema kolleegid on arvamusel, et hapnikku võis meres tibatillukestes kogustes leiduda juba 300 miljonit aastat enne seda, kui see õhus tavaliseks muutus.  Nad kasutasid oletuse testimiseks mudelina pärmi.  Pärmirakud kasutavad hapnikku ja suhkrut, et toota ergosterooli, mis on tema raku loomulik koostisosa.  Pärm suudab elada ka ilma hapnikuta, täpselt niikaua, kuni tal jätkub ergosteroolivarusid.  Uurijad soovisid kindlaks teha, milline on kõige madalam hapniku tase, mille juures pärm suudab oma ainevahetust käigus hoida. Jacob Waldbauer kasvatas pärmirakke toitelahuses, mis sisaldas nii ergosterooli kui ka glükoosi.  Toidus olevad molekulid olid märgistatud, et eristada pärmi poolt toodetud ainet toitelahuse kaudu saadust. Uurija leidis, et kui hapnikku polnud, kasutas pärm toitelahusest saadavat ergosterooli. Kui lisati pisut hapnikku, alustas pärm ise vajaliku aine sünteesi.  Pärm suutis endale vajalikke aineid toota juba ülimadalal hapnikutasemel.  Seetõttu oletavad uurijad, et pisikesed elusorganismid võisid minevikus maailmamere väga vähese hapnikusisaldusega piirkondades edukalt hakkama saada. Oletuse kohaselt võisid merepõhjas elutsevad sinikud hakata fotosünteesima, kuid tekkiv hapnik kasutati kohe sealsamas elutsevate esimeste aeroobsete olendite poolt ära. "Võimalik, et selline nähtus esines mõnes merepõhja osas. Teistes ookeanipiirkondades seevastu ei pruukinud üldse veel hapnikku olla," ütles Waldbauer. Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.                
