Süsihappegaas muudab kalad  nürimeelseks
Merevee kõrge süsihappegaasi tase võib kalade ellujäämisvõimet vähendada. Korallrahu keerulises ning sageli ka ohtlikus keskkonnas ellujäämiseks peab korallide vahel elav värvikirev kala Neopomacentrus azysron olema nutikas. Sarnaselt paljude arukate loomadega kasutab ta aju vasakut ja paremat poolkera erinevatel eesmärkidel, mis võimaldab kiiret probleemide lahendamist. See korallide vahel elav kala võib aga oma nutikuse kaotada, kui ookeani CO2 tasemed inimtegevuse tagajärjel kasvamist jätkavad, näitas ajakirja Biology Letters võrguversioonis avaldatud värske uuring. Uuringu autorid kasvatasid ühte osa Neopomacentrus azysron vastseid tavalises merevees, teist osa aga vees, mille CO2 sisaldus oli kaks korda suurem. Sellise tasemeni peaks CO2 sisaldus Vaikses ookeanis tõusma 2100. aastaks. Kui kalad olid suureks kasvanud, paigutasid teadlased nad labürinti. Iga normaalses vees kudenud kala pööras labürindis liikudes tõkkeni jõudes järjekindlalt kas vasakule või paremale, mis on kaasasündinud "käelisuse" märgiks. Süsihappegaasirikkas vees kudenud kaladel eelistused vasaku ja parema suuna osas aga puudusid ning nad pöörasid takistuseni jõudes vasakule või paremale juhuslikult. Suuna eelistamise kadumine võib uuringu autorite sõnul olla märk teiste palju raskemini hoomatavate aju väärtalitluste esinemise kohta, mis võib ohustada nii selle kalaliigi, kui ka teiste merevees elavate liikide võimet süsihapperikkas tulevikus ellu jääda.
